Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
{{allikad}}
'''Uputuseks''' nimetatakse sündmusi [[Poola]] (Rzeczpospolita) ajaloos, mis leidsid aset aastatel [[1648]]–[[1667]].
 
==Algus==
 
==Kulminatsioon==
Ka [[1654]]. aastaks polnud suudetud kasakate mässu maha suruda ning see julgustas [[VenemaaMoskva tsaaririik]]di Poola vastu sõtta astuma (algas [[Kolmeteistkümneaastane sõda]]). Venelaste ülekaalukad väed sisenesid, kokkuleppel Hmelnõtskiga, Leedusse ja Ukrainasse. Olulisim piirikindlus [[Smolensk]] langes peagi venelaste kätte ning nende väed rüüstasid tugevalt Leedut. Poola oli võimetu midagi otsustavat selle vastu ette võtma, ehkki viimaks oli hakatud moodustama suuremaid väeüksusi.
 
Venemaa kiire edu jahmatas aga [[Rootsi]]t, kes kartis, et Poola täieliku kokkuvarisemise korral haarab too Läänemere idarannikul kiirelt ülemvõimu. Et seda takistada, otsustas kuningas [[Karl X]] enne ise kogu läänepoolse Poola vallutada. Rootsi väed liikusid [[1655]]. aastal [[Vorpommern|Ees-PommeristPommeri]]st ja Liivimaalt[[Liivimaa]]lt Rzeczpospolita aladele ning vallutasid kiiresti enamiku VenemaaMoskva vägede poolt alistamata jäänud aladest. Karl kuulutas end ka (Radziwillide[[Radziwill]]ide toetusel) Leedu suurvürstiks. Aasta lõpuks olid poolakate kätte tähtsamatest linnadest jäänud vaid [[Lviv]] ja [[Gdańsk|Danzig]] (Gdańsk). Jan Kazimierz lahkus pagendusse [[Sileesia]]sse ja Poolat valmistuti juba laiali jagama (kuningatrooni pakuti seejuures [[Habsburgid]]ele).
 
Kuid Rootsi vägede julm ja hoolimatu käitumine Poolas tekitas peagi tugevat vastuseisu ning tõi kaasa patriotismi kiire tõusu. Jan Kazimierz kutsuti troonile tagasi ning Poola armeed asusid kiiresti kaotatud alasid tagasi võitma. Esialgu oli Rootsi poolel [[Brandenburgi mark|Brandenburg]] (selle käes oli ka Poolast vasallisõltuvuses olev [[Preisimaa hertsogkond|Preisimaa]], kes aga [[1657]]. aastal Poolat toetama asus, kuna rootslastest ei paistnud enam kasu olevat. Nii õnnestus poolakatel ajapikku maa rootslastest vabastada, seda enam, et VenemaagaMoskvaga kehtis vaherahu ning too oli alates [[1656]]. aastast sõjas Rootsiga (venelased vallutasid muuhulgas ka [[Tartu]]).
 
==Lõpp==
 
Kasakate ühisrinne oli vahepeal Hmelnõtski surma ning Venemaatsaaririigi despootlikkuse tõttu lagunenud ja see tegi peale [[1660]]. aastal sõlmitud [[Oliwa rahu]] Poolale võimalikuks asuda edukalt sõtta ka Ukraina ja teiste idaalade tagasivõitmise nimel. VenemaaMoskva väed tõrjuti Poola idapiiri juurde, kuid otsustavat edu ei õnnestunud saavutada. [[1667]]. aastal sõlmisid sõjast kurnatud pooled [[Andrussovo rahu]], millega [[Vasakkalda-Ukraina]] ja [[Kiiev]]i linn ning Smolensk läksid VenemaaMoskva tsaaririigi kätte. Uputus oli lõppenud ning Poola sellest suhteliselt õnnelikult pääsenud. Kuid sellest ei võetud õppust ning seetõttu muutus Rzeczpospolita peagi mängukanniks tema tugevamate naabrite käes.
 
 
[[Kategooria:Ajalugu]]
[[Kategooria:Poola]]
 
[[bg:Шведски потоп]]
[[en:Deluge (history)]]
[[eo:Sveda diluvo]]
[[fr:Déluge de l'histoire de la Pologne]]
[[it:Diluvio (Polonia)]]
[[lt:Švedų tvanas]]
[[ja:大洪水時代]]
[[pl:Potop szwedzki]]
[[pt:O Dilúvio (história polonesa)]]
[[ru:Шведский потоп]]
[[sv:Karl X Gustavs polska krig]]
23 898

muudatust