Saksa-Rooma keiser: erinevus redaktsioonide vahel

Ametlikult valisid keisri küll [[kuurvürst]]id, kuid tegelikkuses oli see pigem vormitäide. Enamasti võis tugevam kandidaat oma tahte jõu või raha abil läbi suruda, kuid aeg-ajalt oli siiski ka kuurvürstidel võimalus asja suunata (ehkki tavaliselt mitte selles suunas kui nad soovisid, kui vaadata näiteks [[Rudolf I (Saksa kuningas)|Rudolf von Habsburgi]] või [[Karl VII (Saksa-Rooma keiser)|Karl VII]] valimist). Kuurvürstideks olid esialgu [[MainzMainzi peapiiskopkond|Mainzi]]i, [[TrierTrieri peapiiskopkond|Trieri]]i ja [[KölnKölni peapiiskopkond|Kölni]]i peapiiskopid, [[Saksimaa hertsogkond|Saksi]] hertsog]], [[Brandenburg]]iBrandenburgi markkrahv]], [[Böömimaa kuningriik|Böömi]] kuningas]] ja [[Reini pfaltskrahv]] ([[Pfalz]]i valitseja). Nende privileegid kinnitas [[Karl IV]] [[1356]] kuldbullaga[[kuldbulla]]ga. [[1623]]. aastal lisandus kuurvürstide nimekirja [[Baieri hertsog]] hertsog,ning [[1692]] ka [[Hannover]]iBraunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Hannoveri (Braunschweig-Lüneburgi) hertsog]]. [[1777]] ühendati ühe valitseja alla Pfalz ja BaierBaieri, mistõttu üks kuurvürstikoht kadus. [[18051803]]. aastal lisati kuurvürstide sekka veel [[WürttembergWürttembergi hertsogkond|Württembergi]]i ja [[SalzburgSalzburgi hertsogkond|Salzburgi hertsog]]i valitsejad, kuid[[Badeni etmarkkrahvkond|Badeni impeeriummarkkrahv]] ja [[Hessen-Kasseli maakrahvkond|Hessen-Kasseli maakrahv]]. Kuna keisririik kaotati juba järgmisel[[1806]]. aastal, siis ei olnud viimaselviimastena kaheltiitli kuurvürstilsaanutel tegelikult võimalust kuurvürstidena tegutseda.