Kiikla mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Kiikla küla kuulus [[15. sajand]]i lõpust [[Hastfer]]itele. On teada, et [[Odert Johann von Hastfer]]i isa suri [[1568]]. aastal [[Moskva]]s vangistuses, misjärel hoiti poega sealsamas kinni veel kaheksa8 aastat. Vabanedes naasis Odert Johann Kiiklasse, kus asutas mõisa, mille suurus oli esialgu kaks2 [[adramaa]]d. KiiklKiikla mõisa on esmakordselt mainitudesmamainiti [[1601]]. aastal.<ref name="MTÜ">[http://www.opengate.ee/ajalugu.html MTÜ Avatud Värav]</ref>

Sel ajal töötabtöötas mõisas koduõpetajana saksa päritoluga eesti kirjamees [[Friedrich Gustav Arvelius]] (1753-1806). Osaliselt Kiiklas oleku ajal kirjutas Arveliusta eestikeelsed raamatud: "Üks Kaunis Jutto- ja Õppetusse Ramat I-II" ([[1782-87]], [[1787]]) ja "Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat ([[1790]]). Arveliuse ajal avati Kiikla mõisas koduteater, kus mängiti nii lastele kui täiskasvanutele. Eestikeelse koduteatri tegevus Kiiklas, ja seda [[18. sajandisajand]]i lõpul, oli märkimisväärne, sest [[Tallinn]]as avati esimene saksakeelne teater [[1784]]. aastal [[August von Kotzebue]] organiseerimísel. Tänu Kotzebuele toimus teatritegemine ka Kiiklas, kuna mõisa selleaegne omanik [[Friedrich Gustav von Rosen]] oli Kotzebuega hea tuttav. Mõisa koduteatris esmalavastati Kotzebue näidend "Eremiit.". <ref name="MTÜ"/>

[[6. märts]]il [[1853]] ostis Kiikla mõisa avalikul müügil kindral [[Alexander Ferdinand von Essen]]. [[7. september|7. septembril]] [[1856]] müüs ta mõisa 69 200 [[hõberubla]] eest [[Georg Gotthard von Dehn]]i lesele [[Marie von Dehn|Marie]]le. Marie loovutas mõisa järgmisel aastal oma pojale [[Alexander Adolf von Dehn]]ile, kes aga suri 7. septembril [[1895]] ja mõisa päris tema ema Marie. Marie suri [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1897]] janing mõisa pärisid:<ref name="EHA"/>

*Pojapoja [[Otto Trofim von Dehn]]i lesk Elisabeth Ulricke ja poeg [[Heinrich von Dehn]], kumbki 1/4 osas

*Pojapoja [[Georg Joachim von Dehn]]i neli last: Georg, Elisabeth, Alexander ja Vassili, igaüks 1/16 osas

*Pojapoja [[Rudolf von Dehn]]i kolm last: Georg, Rudolf ja Marie, igaüks 1/12 osas.

Pärijad leppisid omavahel kokku ja [[13. september|13. septembril]] [[1900]] sai Kiikla mõisa endale Marie von Dehni poeg, piiritusevabrikant[[piiritus]]evabrikant [[Bollmann & Co]] omanik Peterburis[[Peterburi]]s Heinrich von Dehn. Mõisa väärtuseks hinnati 204 000 [[rubla]]. Heinrich suri [[17. märts]]il [[1919]]. ja mõisaMõisa pärisid tema lesk Sophie Lidia Magda, 1/5 osas ja, tema alaealised lapsed lapsed Nikolai, Heinrich ja Otto igaüks 1/5 osas ning Gisela Marie ja Magdalena kumbki 1/10 osas. Kuigi [[Maaseadusmaaseadus]]e järgi omandas mõisa [[Eesti Vabariik]] [[1919]]. aastal, riigistati see [[15. juuni]]l [[1925]]. <ref name="EHA">[http://www.eha.ee/kinnistud/kinnistud.php?module=65&op=3&kid=16930&ringkond=Rakvere-Paide+KA%3A+M%F5isad&alates=&ridu=20&hypoteek=&nr=&k_nr=&aadress=&eesnimi=&perenimi=&fond=&nimistu=&sailik=&asukoht=kiikla&kinnistud_nr=56 Ajalooarhiiv]</ref>

Tõenäoliselt koosnes mõisakeskus algselt palkehitistest. Mõisa peahoone kivist keldrikorrus, mis kandis puidust põhikorrust, rajati ilmselt [[18. sajand]]isajandi keskel. Suurem osa mõisakompleksi puithoonetest asendati kiviehitistega Rosenite valitsusajal 18. sajandi teisel poolel.<ref name="MTÜ"/>

[[1832]]. aastal rajati [[klassitsism|klassitsistlikus]] stiilis ühekorruseline kivist peahoone, mille keskosa ilmestab madal kolmnurk[[frontoon|kolmnurkfrontoon]]. [[19. sajand]]i lõpus valmis härrastemaja ühes otsas asuv [[historitsism|historitsistlik]] [[palkon]].<ref name="Mõisaportaal">[http://www.opengate.ee/ajalugu.html Kiikla mõisast Eesti Mõisaportaalis]</ref>

Üle [[auring]]i asuvad [[ait]], [[tall]]-[[tõllakuur]] ja muud kõrvalhooned.<ref name="Mõisaportaal"/>

Kunstlikke veekogusid (tiike[[tiik]]e) on mõisa keskosa territooriumil olnud kolm, kusjuures regulaarpargi idaservas olnud tiikitiigi jagas kahte ossa sellest üleviiv sild. NimetatudSee sild asetsesoli parki läbiva [[allee]] jätkunajätkuks, mis suunduskulges piki peahoone teljeletelge ja lõppes nn. peekri või karikapaviljonigakarika[[paviljon]]iga. Tiik, sild ja paviljon on hävinud, säilinud on vaid peahoonele suunduv pargitee. Haruldasi taimi pargis teada ei ole. Säilinud on peahoone taga pärna-allee[[pärn]]aallee. Viinavabriku juures olnud kahest tiigist on säilinud vabrikupoolsemvabrikupoolne, suurem tiik. Viinavabrik on varemetes.

[[ENSVEesti NSV]] ajal kuulus mõis [[kolhoos]]ile [[Juuni Võit]]. ja peahoonesPeahoones asusid kolhoosi kontor, [[kultuurimajkultuurimaja]]a, [[postkontor]] ja korterid[[korter]]id.