Kiikla mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) |
|||
24. rida:
Tõenäoliselt koosnes mõisakeskus algselt palkehitistest. Mõisa peahoone kivist keldrikorrus, mis kandis puidust põhikorrust, rajati ilmselt [[18. sajand]]i keskel. Suurem osa mõisakompleksi puithoonetest asendati kiviehitistega Rosenite valitsusajal 18. sajandi teisel poolel.<ref name="MTÜ"/>
[[1832]]. aastal rajati [[klassitsism|klassitsistlikus]] stiilis ühekorruseline kivist peahoone, mille keskosa ilmestab madal [[frontoon|kolmnurkfrontoon]]. [[19. sajand]]i lõpus valmis härrastemaja ühes otsas asuv [[historitsism|historitsistlik]] [[palkon]].<ref name="Mõisaportaal">[http://www.opengate.ee/ajalugu.html Kiikla mõisast Eesti Mõisaportaalis]</ref>
Mõisa kivist klassitsistlik ühekorruseline peahoone on ehitatud [[1832]]. aastal, selle keskosa kaunistab madal kolmnurkfrontoon. Hoone ühes otsas paiknev historitsistlik palkon pärineb 19. sajandi lõpust. Peahoone vastas teisel pool auringi asuvad ait, tall-tõllakuur ja teised hooned. Kunstlikke veekogusid (tiike) on mõisa keskosa territooriumil olnud kolm, kusjuures regulaarpargi idaservas olnud tiiki jagas kahte ossa sellest üleviiv sild. Nimetatud sild asetses parki läbiva allee jätkuna, mis suundus peahoone teljele ja lõppes nn. peekri või karikapaviljoniga. Tiik, sild ja paviljon on hävinud, säilinud on vaid peahoonele suunduv pargitee. Haruldasi taimi pargis teada ei ole. Säilinud on peahoone taga pärna-allee. Viinavabriku juures olnud kahest tiigist on säilinud vabrikupoolsem suurem tiik. Viinavabrik on varemetes.▼
Üle [[auring]]i asuvad [[ait]], [[tall-tõllakuur]] ja muud kõrvalhooned.<ref name="Mõisaportaal"/>
▲
[[ENSV]] ajal kuulus mõis [[kolhoos]]ile [[Juuni Võit]] ja peahoones asusid kolhoosi kontor, [[kultuurimaj]]a, [[postkontor]] ja korterid.
| |||