Kiikla mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
7. rida:
 
==Ajalugu==
Kiikla küla kuulus [[15. sajand]]i lõpust [[Hastfer]]itele. On teada, et [[Odert Johann von Hastfer]]i isa suri [[1568]]. aastal [[Moskva]]s vangistuses, misjärel hoiti poega sealsamas kinni veel kaheksa aastat. Vabanedes naasis Odert Johann Kiiklasse, kus asutas mõisa, mille suurus oli esialgu kaks [[adramaa]]d. Kiikl mõisa on esmakordselt mainitud [[1601]]. aastal.<ref name="MTÜ">[http://www.opengate.ee/ajalugu.html MTÜ Avatud Värav]</ref>
 
Mõisale võetud võlgade tõttu läks mõis [[17. sajand]]i lõpul [[Heinrich von Rosen]]i kasutusse. [[Johann Heinrich von Hastfer]] loovutas [[1698]]. aastal mõisa võlgade katteks [[Karl Ludvig von Taube]]le, kuid [[Eestimaa kindralkuberner]]i otsusega [[1712]]. aastast läks mõis siiski Rosenitele, kelle valdusse jäi mõis [[1795]]. aastani.<ref name="MTÜ"/>
22. rida:
 
==Mõisakompleks==
Tõenäoliselt koosnes mõisakeskus koosnes algselt palkehitistest. Mõisa peahoone kivist keldrikorrus, mis kandis puidust põhikorrust, rajati ilmselt [[18. sajand]]i keskel. Suurem osa mõisakompleksi puithoonetest asendati kiviehitistega Rosenite valitsusajal 18. sajandi teisel poolel.<ref name="MTÜ"/>
16. sajandil rajatud mõisa esimesed hooned olid arvatavasti palkehitised, mis võisid kesta koos uuendustega kuni 18. sajandi keskpaigani. Mõisa kivist klassitsistlik ühekorruseline peahoone on ehitatud [[1832]]. aastal, selle keskosa kaunistab madal kolmnurkfrontoon. Hoone ühes otsas paiknev historitsistlik palkon pärineb 19. sajandi lõpust. Peahoone vastas teisel pool auringi asuvad ait, tall-tõllakuur ja teised hooned. Kunstlikke veekogusid (tiike) on mõisa keskosa territooriumil olnud kolm, kusjuures regulaarpargi idaservas olnud tiiki jagas kahte ossa sellest üleviiv sild. Nimetatud sild asetses parki läbiva allee jätkuna, mis suundus peahoone teljele ja lõppes nn. peekri või karikapaviljoniga. Tiik, sild ja paviljon on hävinud, säilinud on vaid peahoonele suunduv pargitee. Haruldasi taimi pargis teada ei ole. Säilinud on peahoone taga pärna-allee. Viinavabriku juures olnud kahest tiigist on säilinud vabrikupoolsem suurem tiik. Viinavabrik on varemetes.
 
16. sajandil rajatud mõisa esimesed hooned olid arvatavasti palkehitised, mis võisid kesta koos uuendustega kuni 18. sajandi keskpaigani. Mõisa kivist klassitsistlik ühekorruseline peahoone on ehitatud [[1832]]. aastal, selle keskosa kaunistab madal kolmnurkfrontoon. Hoone ühes otsas paiknev historitsistlik palkon pärineb 19. sajandi lõpust. Peahoone vastas teisel pool auringi asuvad ait, tall-tõllakuur ja teised hooned. Kunstlikke veekogusid (tiike) on mõisa keskosa territooriumil olnud kolm, kusjuures regulaarpargi idaservas olnud tiiki jagas kahte ossa sellest üleviiv sild. Nimetatud sild asetses parki läbiva allee jätkuna, mis suundus peahoone teljele ja lõppes nn. peekri või karikapaviljoniga. Tiik, sild ja paviljon on hävinud, säilinud on vaid peahoonele suunduv pargitee. Haruldasi taimi pargis teada ei ole. Säilinud on peahoone taga pärna-allee. Viinavabriku juures olnud kahest tiigist on säilinud vabrikupoolsem suurem tiik. Viinavabrik on varemetes.
 
[[ENSV]] ajal kuulus mõis [[kolhoos]]ile [[Juuni Võit]] ja seal asusid kolhoosi kontor, [[kultuurimaj]]a, [[postkontor]] ja korterid.
28. rida ⟶ 30. rida:
== Viited ==
{{viited}}
 
 
{{Jõhvi kihelkond}}