Redaktsioon: 5. oktoober 2009, kell 13:16 redigeeri Oktav (arutelu \| kaastöö) 4114 muudatust Uus lehekülg: Kiikla mõis 2007 detsembris\|thumb '''Kiikla mõis''' (saksa keeles ''Kiekel'') oli ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Jõhvi kihelkonda kuulunud mõis ja...		Redaktsioon: 5. oktoober 2009, kell 13:18 redigeeri eemalda Oktav (arutelu \| kaastöö) 4114 muudatust →‎Omanikud Uuem muudatus →
8. rida: 17.saandi lõpul vahetub Kiikla mõisa omanik, kelleks mõisale võetud võlgade tõttu saab esialgu Heinrich Rosen. 1698. aastal loovutab Johann Hastfer Kiikla mõisa võlgade katteks [[Karl Ludvig von Taube]]le, kuid Tallinna kindralkuberneri otsusega [[1712]]. aastast läheb mõis Rosenitele, kes valitsevad Kiiklas kuni 1795. aastani. Sel ajal töötab mõisas koduõpetajana saksa päritoluga eesti kirjamees [[Friedrich Gustav Arvelius]] (1753-1806). Osaliselt Kiiklas oleku ajal kirjutas Arvelius eestikeelsed raamatud: "Üks Kaunis Jutto- ja Õppetusse Ramat I-II" (1782-87) ja "Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat (1790). Arveliuse ajal avati Kiikla mõisas koduteater, kus mängiti nii lastele kui täiskasvanutele. Eestikeelse koduteatri tegevus Kiiklas, ja seda l8. sajandi lõpul, on eriti märkimisväärne, sest Tallinnas avati esimene saksakeelne teater 1784. aastal [[August von Kotzebue]] organiseerimísel. Tänu Kotzebuele toimus teatritegemine ka Kiiklas, kuna mõisa selleaegne omanik [[Friedrich Gustav von Rosen]] oli Kotzebuega hea tuttav. Mõisa koduteatris esmalavastati Kotzebue näidend "Eremiit." <ref>[http://www.opengate.ee/ajalugu.html MTÜ Avatud Värav]</ref> [[6. märts]] [[1853]] ostis Kiikla mõisa avalikul müügil kindral [[Alexander Ferdinand von Essen\|Alexander]], Karl Christophi poeg von [[Essen]]. 7. septembril [[1856]] müüs ta mõisa [[Georg Gotthard von Dehn]]i lesele [[Marie von Dehn\|Marie]], Adolf Georgi tütar von [[Dehn]]ile (sündinud [[Rauch]]) hinnaga 69 200 hõberubla. Marie ~~pärandab~~pärandas mõisa järgmisel aastal oma pojale [[Alexander Adolf von Dehn]]ile, kes aga suri 7. september [[1895]] ja tema ainuke pärija oli tema ema Marie. Marie suri 30. oktoober [[1897]] ja tema pärijad olid tema poja Otto Trofimi lesk Elisabeth Ulricke von Dehn ja poeg Heinrich, kumbki 1/4 osas. Poja Georg Joachimi neli last: Georg, Elisabeth, Alexander ja Vassili, igaühele 1/16 osas. Poja Rudolfi kolm last: Georg, Rudolf (Irodion) ja Marie, igaühele 1/12 osas. Pärijad leppisid omavahel kokku ja 13. septembril [[1900]] sai Kiikla mõisa endale Marie von Dehni poeg, piiritusevabrikant [[Bollmann & Co]] omanik Peterburis [[Heinrich von Dehn\|Heinrich]], Georg Gotthardi poeg von Dehn. Mõisa väärtuseks hinnati 204 000 rubla. Heinrich suri 17. märtsil 1919 ja tema pärijad olid tema lesk Sophie Lidia Magda, Otto tütar von Dehn (sündinud von [[Kozebue]]) 1/5 osas ja tema alaealised lapsed lapsed Nikolai, Heinrich ja Otto igaüks 1/5 osas, Gisela Marie ja Magdalena kumbki 1/10 osas. Kuigi Maaseaduse järgi omandas mõisa Eesti Vabariik 1919 aastal, riigistatakse see 15. juunil [[1925]].<ref>[http://www.eha.ee/kinnistud/kinnistud.php?module=65&op=3&kid=16930&ringkond=Rakvere-Paide+KA%3A+M%F5isad&alates=&ridu=20&hypoteek=&nr=&k_nr=&aadress=&eesnimi=&perenimi=&fond=&nimistu=&sailik=&asukoht=kiikla&kinnistud_nr=56 Ajalooarhiiv]</ref> [[ENSV]] ajal kuulus mõis [[kolhoos]]ile [[Juuni Võit]] ja seal asusid kolhoosi kontor, [[kultuurimaj]]a, [[postkontor]] ja korterid. == Viited ==

Kiikla mõis: erinevus redaktsioonide vahel