Erinevus lehekülje "Ol Doinyo Lengai" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (Lehekülg "Oldoinyo Lengai" teisaldatud pealkirja "Ol Doinyo Lengai" alla)
P
{| border=1 cellpadding=4 cellspacing=0 class="toccolours" style="float: right; width: 300px; clear: both; margin: 0.5em 0 1em 1em; border-style: solid; border:1px solid #7f7f7f; border-right-width: 2px; border-bottom-width: 2px; border-collapse: collapse; font-size: 95%;"
!bgcolor=#e7dcc3 colspan=2|OldoinyoOl Doinyo Lengai
|-
|align=center colspan=2|[[Image:Oldoinyolengai.jpg|300px]]<br>''Pilt [[1966]]. aasta [[Vulkaanipurse|purskest]]''
|}
 
'''OldoinyoOl Doinyo Lengai''' on [[kihtvulkaan]] [[Tansaania]] põhjaosas.
 
OldoinyoOl Doinyo Lengai on tõenäoliselt maailma kõige veidram vulkaan. [[Geoloogia|Geoloogiliseks]] kurioosumiks teeb selle vulkaani [[laava]], mis tast välja voolab. Kui tavaliselt oleme harjunud, et laava on hõõguvpunane silikaatne [[vedelik]], siis OldoinyoOl Doinyo Lengai laava on süsimust, mis tardub naatriumirikkaiks karbonaatseiks mineraalideks. Harilikult sisaldab laava [[Silikaadid (mineraalid)|silikaatseid]] mineraale, nagu [[kvarts]], [[päevakivi]], [[pürokseen]], [[oliviin]], [[biotiit]] jne, kuid OldoinyoOl Doinyo Lengai tardunud laavavoolus need mineraalid puuduvad pea täielikult. Sellist laavat nimetatakse [[Karbonatiit|karbonatiidiks]], OldoinyoOl Doinyo Lengai oma [[naatrium]]irikkuse tõttu [[Natrokarbonatiit|natrokarbonatiidiks]]. Vulkaani vanus on umbes 370 000 aastat. Vulkaani [[geograafilised koordinaadid]] on 2°45' S ja 35°54' E, vulkaan jääb [[Ngorongoro looduskaitseala]] piiresse.
 
[[Hapnik|Õhuhapniku]] ja [[niiskus]]ega kokku puutudes [[Porsumine|porsub]] tardunud laavavool kiiresti, muutudes kõigepealt halliks ja seejärel valgeks. Karbonatiitne laava on ka tunduvalt madalatemperatuurilisem silikaatsest, samuti on karbonatiitne laava väga vedel.
 
==Välislingid==
*[http://it.stlawu.edu/~cnya/ Fotod ja tekst OldoinyoOl Doinyo Lengaist]
 
[[Kategooria:Vulkaanid]]
15 887

muudatust