Erinevus lehekülje "Daik" redaktsioonide vahel

Lisatud 359 baiti ,  14 aasta eest
resümee puudub
 
'''Daik''' on plaatjas enamasti [[Aluseline kivim|aluselise]] koostisega [[kivim]]eist koosnev [[intrusioon]].
 
Daikid on enamasti vertikaalse või pigem vertikaalse kui horisontaalse orientatsiooniga, mis eristab neid [[sill]]idest. See pole siiski daiki definitsiooni seisukohalt oluline, sest hilisemate [[Tektoonilised liikumised|tektooniliste liikumiste]] tulemusena võib daikil olla mistahes orientatsioon. Oluline on see, et daikid lõikavad neid ümbritsevaid kivimeid, olles neist seega nooremad ([[lõikumissuhete printsiip]]). Samuti on daikid diskordantsed, mis tähendab seda, et nad ei järgi ümbritsevate kivimite [[kildalisus]]t või [[kihilisus]]t, vaid lõikavad neid.
Daikid on vertikaalse või pigem vertikaalse kui horisontaalse orientatsiooniga, mis eristab neid [[sill]]idest. Daikid lõikavad neid ümbritsevaid kivimeid, olles neist seega nooremad ([[lõikumissuhete printsiip]]). Daikid on seotud suurema [[magmakeha]]ga, mis neid toidab. Daikid moodustuvad siis, kui [[magma]] on täitnud lõhed, mis on venituspingete tõttu [[maakoor]]es tekkinud. Pingeid võibki tekitada ülespoole liikuv intrusioon, mis lõhestab teda ümbritsevaid kivimeid, täites lõhed seejärel magmaga. Kui [[Vedelik|vedelat]] magmat sisaldav daik jõuab maapinnale, nimetatakse teda [[lõhevulkaan]]iks. Sellised [[vulkaan]]id on levinud [[ookeani keskahelik]]es. Ka [[Ookeaniline maakoor|ookeanilisest maakoorest]], ehk [[Ofioliitne kompleks|ofioliitsest kompleksist]] suur osa koosneb nn püstdaikide kompleksist. Daikid on reeglina aluselise ehk [[basalt]]se/[[gabro]]idse koostisega.
 
Daikid on vertikaalse või pigem vertikaalse kui horisontaalse orientatsiooniga, mis eristab neid [[sill]]idest. Daikid lõikavad neid ümbritsevaid kivimeid, olles neist seega nooremad ([[lõikumissuhete printsiip]]). Daikid on seotud suurema [[magmakeha]]ga, mis neid toidab. Daikid moodustuvad siis, kui [[magma]] on täitnud lõhed, mis on venituspingete tõttu [[maakoor]]es tekkinud. Pingeid võibki tekitada ülespoole liikuv intrusioon, mis lõhestab teda ümbritsevaid kivimeid, täites lõhed seejärel magmaga. Kui [[Vedelik|vedelat]] magmat sisaldav daik jõuab maapinnale, nimetatakse teda [[lõhevulkaan]]iks. Sellised [[vulkaan]]id on levinud [[ookeani keskahelik]]es. Ka [[Ookeaniline maakoor|ookeanilisest maakoorest]], ehk [[Ofioliitne kompleks|ofioliitsest kompleksist]] suur osa koosneb nn püstdaikide kompleksist. Daikid on reeglina aluselise ehk [[basalt]]se/[[gabro]]idse koostisega.
 
[[Kategooria:Petroloogia]]
15 887

muudatust