Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 2277 baiti ,  10 aasta eest
resümee puudub
[[ImagePilt:Retinol structure.svg|left|thumb|360px|Retinooli struktuur]]
'''A-vitamiin''' (ehk enimkasutatava komponendi järgi nimetatakse ka [[retinool]]) on [[rasvlahustuvad vitamiinid|rasvlahustuv]] [[vitamiin]], mis on tähtis [[luu]] kasvuks ja [[nägemine|nägemisteravuse]] hoidmiseks.
 
A-vitamiini [[pro-vitamiinprovitamiin]]id on beeta-[[karoteen]] ja mõned [[karotenoidid]].
 
== Avastuslugu ==
 
Vitamiinide avastuslugu algab aastaga [[1906]], kui näidati, et peale [[valgud|valkude]], [[rasvad]]e ja [[süsivesikud|süsivesikute]] vajavad kariloomad veel mingeid aineid, et tervena püsida.
 
{| align="right" width="300" border="1" cellspacing="0" cellpadding="3" style="margin: 0 0 0 0.5em; background: #FFFFFF; border-collapse: collapse"
|- bgcolor="#9ADEF1" colspan="2"
|-
| bgcolor="#ffeedd" | [[Lahustuvus]]
| rasvlahustuv
| Rasvlahustuv
|-
| bgcolor="#ffeedd" | SoovitavSoovitatav päevakogus (täiskasvanud (mees))täiskasvanule
| 900 µg (mehele), 700 µg (naisele)
| 900 [[mikrogramm|µg]]/päevas
|-
| bgcolor="#ffeedd" | (täiskasvanudMaksimaalne (naine))päevakogus täiskasvanule
| 3000 µg
| 700 [[mikrogramm|µg]]/päevas
|-
| bgcolor="#ffeedd" | maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (mees))
| 3000 [[mikrogramm|µg]]/päevas
|-
| bgcolor="#ffeedd" | maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (naine))
| 3000 [[mikrogrammm|µg]]/päevas
|-
! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Toimet parandavad
|- | bgcolor="#ffeedd" |
*| vitamiinidcolspan="2" | [[C-vitamiin C|C-]], [[D-vitamiin D|D-]], ja [[E-vitamiin E|E]], [[niatsiin]], [[tsink]], [[seleen]], [[küllastumata rasvhapped]]
| colspan="2" |
* vitamiinid [[vitamiin C|C]], [[vitamiin D|D]], [[vitamiin E|E]], [[niatsiin]], [[tsink]], [[seleen]], [[küllastumata rasvhapped]]
|-
! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | DefitsiidiVaeguse sümptomid
|- bgcolor="#ffeedd" |
| colspan="2" |
* [[Kanapimeduskanapimedus]]
* Kahvatukahvatu, kuiv [[nahk]]
|-
! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | [[Hüpervitaminoos|Üledoosi]] sümptomid
* juuste väljalangemine
* loote kahjustused ([[teratogeen]]id)
* pikaajalise üledoosi korral [[osteoporoos]]
* [[Osteoporoos]], pikaajalisel üledoosil
|-
! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Parimad allikad
|- bgcolor="#ffeedd" |
| colspan="2" | [[Maks]], [[või]], [[muna]]d, [[porgand]]id, [[kõrvits]]
* [[Maks]], [[või]], [[munad]], [[porgand]]id, [[kõrvits]]
|-
|}
[[1917]]. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult [[Elmer McCollum]] [[Wisconsin-Madisoni ülikool]]ist ning [[Lafayette Mendel]] ja [[Thomas Burre Osborne]] [[Yale'i ülikool]]ist. Äsja oli avastatud [[B-vitamiin]] ja sellele oli nimeks valitud "rasvas lahustuv aine B", mistõttu uuele ainele sai nimeks esialgu "rasvas lahustuv aine A".
 
Esimesena sünteesisid A-vitamiini [[1947]] [[taani]] keemikud [[David Adriaan van Dorp]] ja [[Jozef Ferdinand Arens]].
'''A-vitamiin''' (ehk enimkasutatava komponendi järgi nimetatakse ka [[retinool]]) on [[rasvlahustuvad vitamiinid|rasvlahustuv]] [[vitamiin]], mis on tähtis [[luu]] kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks.
 
== Avitaminoos ==
See artikkel käsitleb A-vitamiini biotoimega seotud küsimusi. A-vitamiini kompleksi kuuluvate ühendite keemiaga seotud küsimusi vaata artiklitest [[retinoidid]], [[retinool]], [[retinaal]] jt.
 
A-vitamiini vaegus ehk [[avitaminoos]] mõjutab miljoneid lapsi kogu maailmas. [[Arengumaad]]es jääb igal aastal A-vitamiini vaeguse tõttu pimedaks veerand kuni pool miljonit last. Kõige rohkem on selliseid lapsi [[Lõuna-Aasia]]s ja [[Aafrika]]s. [[Maailma Tervishoiuorganisatsioon]] WHO on avitaminoosi üldise leviku tõttu käivitanud arengumaades hulga algatusi. WHO enese hinnangul on nende tulemusel alates 1998. aastast 40 riigis ära hoitud 1,25 miljonit surmajuhtumit.
A-vitamiini [[pro-vitamiin]]id on beeta-[[karoteen]] ja mõned [[karotenoidid]].
 
Avitaminoos võib esineda nii esmase kui teisese vaegusena. Esmane vaegus esineb lastel ja täiskasvanutel, kes ei tarbi piisavalt kollaseid ja rohelisi [[köögivili|köögivilju]], [[puuvili|puuvilju]] ja [[maks]]a. Imiku varane rinnast võõrutamine suurendab samuti avitaminoosi ohtu. Teisene vaegus tuleb [[lipiidid]]e kroonilisest vähesest imendumisest organismi. Seda võivad põhjustada [[sapp|sapi]] tootmise ja eritumise kahjustused, rasva vähene tarbimine ja [[oksüdant]]ide liigne tarbimine, näiteks [[suitsetamine]].
 
A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin ja sõltub rakusisesest lahustumisest ja imendumisest peensooles, mis vähese rasva dieedil on keeruline. [[Tsink|Tsingi]]vaegus halvendab samuti A-vitamiini imendumist, transporti ja [[metabolism]]i, sest A-vitamiini transportivate [[proteiin]]ide sünteesiks on tsink hädavajalik, samuti [[retinool]]i [[oksüdeerumine|oksüdeerimiseks]] [[retinaal]]iks. [[Alatoitlus]]ega populatsioonides võib A-vitamiini ja tsingi vähene tarbimine põhjustada ka psüühilisi probleeme. Randomiseeritud [[topeltpime katse]] [[Burkina Faso]]s näitas A-vitamiini ja tsingi pille tarvitavate laste palju väiksemat suremust [[malaaria]]sse, võrreldes lastega, kes neid pille ei tarvitanud.
 
Eriti ohtlik on avitaminoos rasedatele ja last rinnaga toitvatele naistele, sest kui harilikult vaevused taganevad pärast seda, kui A-vitamiini korralikult tarvitama hakatakse (kui inimene just päris surma äärel pole), siis lapse kujunemise ajal tekkinud kahjustused on korvamatud.
 
==Keemiline struktuur ja omadused==
A-vitamiini keemiaga seotud küsimusi vaadeldakse artiklites [[retinool]] ja [[retinoidid]].
 
A-vitamiini keemiaga seotud küsimusi vaadeldakse artiklites [[retinool]], [[retinaal]] ja [[retinoidid]].
== Vaata ka ==
 
* [[Retinool]]
== Välislingid ==
* [[Retinoidid]]
* [http://www.vitaminA.org vitaminA.org]
* [[Vitamiinide loend]]
[[Image:Retinol structure.svg|left|thumb|360px|Retinooli struktuur]]
 
[[Kategooria:Vitamiinid]]
26 597

muudatust