Brandenburgi mark: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) |
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
{{pooleli}}
[[Pilt:MarkBrandenburg.png|thumb|Brandenburgi mark [[1320]]. aasta paiku.]]
'''Brandenburgi mark''' ([[saksa keel|saksa]] ''Mark Brandenburg'', ka ''Markgrafschaft Brandenburg'') oli [[Saksa-Rooma riik|Püha-Rooma keisririigis]] aastail [[1157]]–[[1815]] eksisteerinud [[mark (piiriala)|mark]]. Brandenburgi marki valitsesid [[markkrahv]]id, kes alates [[1356]]. aastast olid ka [[kuurvürst]]id.
9. rida ⟶ 10. rida:
===Brandenburgi margi asutamine ja Askania dünastia===
[[Pilt:Markgrafen von Brandenburg-Scheibler22ps.jpg|thumb|Brandenburgi markkrahvkonna vapp [[15. sajand]]il ilmunud teoses "[[Scheiblersches Wappenbuch]]".]]
[[1127]]. aastal sai [[hevellid|hevellide]] valitsejaks [[vürst]] [[Pribislav]]. Temaga oli heades suhetes Askania dünastiast pärit mõjuvõimas [[Albrecht Karu]]. Albrechtile kuulusid ulatuslikud valdused Põhja-Saksimaal ning ta soovis oma valdusi veelgi laiendada. [[1134]]. aastal nimetas keiser [[Lothar III]] Albrechti Põhjamargi markkrahviks. Lastetu Pribislav, kes suri [[1150]]. aastal oli määranud Albrechti oma järeltulijana. Albrecht võttis üle Pribislavi residentsi [[Brandenburgi linnus]]e ning asus ehitama [[Spandau linnus]]t. [[Pagan]]atest hevellid ei pooldanud Albrechtit oma valitsejana. [[Jaxa Köpenickist]], kes oli ilmselt Pribislavi sugulane, vallutas [[Poola kuningriik|poolakate]] abiga tagasi [[Havelland]]i ning ka selle keskuse Brandenburgi linnuse. Albrecht Karu vallutas [[1157]]. aastal Brandenburgi linnuse tagasi, pagendas Jaxa ning nimetas end Brandenburgi markkrahviks.
Esialgu hõlmas markkrahvkond vaid Havellandi ja [[Zauche]] piirkonna. Järgneva 150 aasta jooksul liitsid Askania dünastiast valitsejad Brandenburgi margiga ka [[Uckermarck]]i, [[Teltow]]' ja [[Barnim]]i piirkonna, samuti [[Neumark]]i.
Albrecht Karu kutsus piirkonda uusasukaid, kes tulid peamiselt [[Altmark|Altmargist]], [[Harz]]ist, [[Flandria]]st ning [[Rheinland]]ist. [[1160. aastad|1160. aastatel]] saabus [[Elbe]] ja Haveli jõe äärde [[hollandlased|hollandi]] ja [[flaamid|flaami]] koloniste.
Albrecht Karu suri [[1170]]. aastal ja võimule sai tema poeg [[Otto I (Brandenburgi markkrahv)|Otto]].
19. rida ⟶ 21. rida:
Askania dünastia valitsusajal püüti laiendada Brandenburgi marki kirde suunas, eesmärgiga saada [[Pommeri]] kaudu ühendus [[Läänemeri|Läänemerega]]. See viis konfliktini [[Taani]]ga. Peale [[Bornhövedi lahing]]ut, milles Taani vägi sai hävitava kaotuse osaliseks, asus markkrahv [[Johann I (Brandenburgi markkrahv)|Johann I]] aktiivselt tegutsema Pommeri hõivamise nimel. Keiser [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] andiski [[1231]]. aastal Pommeri läänina Brandenburgi markkrahvile.
[[1250]]. aastal liideti Brandenburgi margiga Uckermarck.
[[1320]]. aastal suri viimane Askania dünastiast pärinev Brandenburgi markkrahv [[Heinrich II (Brandenburgi markkrahv)|Heinrich II]].
===Wittelsbachid===
[[Wittelsbachid|Wittelsbachide dünastiast]] pärinev keiser [[Ludwig IV]], kes oli markkrahv Heinrich II onu, andis [[1323]]. aastal Brandenburgi oma vanimale pojale [[Ludwig V (Baieri hertsog)|Ludwig I]]-le. [[1325]]. aastal mõrvati praost [[Nikolaus von Bernau]] ning Brandenburg pandi paavstliku [[interdikt]]i alla. [[1328]]–[[1333]] oli Ludwig sõjas [[Pommeri hertsogiriik|Pommeriga]], mida ta enese lääniks pidas. [[1347]]. aastal suri keiser Ludwig IV ning Brandenburgis ilmus välja [[Vale-Waldemar]], petis, kes väitis end olevat surnuks peetud markkrahv [[Waldemar (Brandenburgi markkrahv)|Waldemar]]. Vale-Waldemar kuulutati [[1348]]. aastal keiser [[Karl IV]] poolt uueks markkrahviks. [[1350]]. aastal tunnistati ta siiki petiseks ja Ludwig sai taas markkrahviks. [[1351]]. aastal andis Ludwig I Brandenburgi margi oma vennale [[Ludwig II (Brandenburgi markkrahv)|Ludwig II]]-le, nõudes vastutasuks ainuvõimu Ülem-Baieris.
[[1356. aasta kuldbulla]] järgi said Brandenburgi markkrahvidest [[kuurvürst]]id. [[1365]]. aastal suri Ludwig II ning võim läks tema vennale [[Otto V (Brandenburgi markkrahv)|Otto V]]-le. Ta müüs [[1367]]. aastal [[Alam-Lausitz]]i keisrile ning kaotas [[Wałcz]]i linna Poolale.
===Luxemburgid===
===Hohenzollernid===
| |||