Ava peamenüü

Muudatused

===Tegevus===
 
Maanõukogu tuli kokku [[14. juuli]]l [[1917]]. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini [[1919]], ajutiseks esimeheks valiti [[Artur Vallner]], keda hiljem asendasid [[Otto Strandman]], [[Ado Birk]] ja [[Kaarel Parts]]. Istungjärkude vahel tegutses [[Maanõukogu Vanematekogu]], mille eesotsas oli 1917–1918 [[Konstantin Päts]].
 
[[7. november]] 1917 toimus Peterburis [[Oktoobrirevolutsioon]] ning [[VSDTP]] ja [[esseerid]]e [[koalitsioon]]ivalitsus kuulutas end riigipöörde tulemusena Venemaa kõrgemaks võimuks. Sotsialistilike parteide esinduseks Eestis oli [[Eestimaa Nõukogude Kongress]], nii tekkis kaksikvõim- Venemaa Ajutise valitsuse poolt Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ja Nõukogude Vabariigi poolt [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] ja selle [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]].
Ka punased jagunesid kahte omavahel riius olevasse gruppi. Mõlemal grupil oli oma ajakiri. Ühe grupi juhtivaid tegelasi olid [[Viktor Kingissepp|Kingissepp]], [[Jaan Anvelt|Anvelt]], [[Hans Pöögelmann|Pöögelmann]], [[Rästas]], [[Klein]], [[Karl Rimm|Rimm]], [[Rudolf Vakman|Vakman]], neil oli ajakiri "[[Klassivõitlus (ajakiri)|Klassivõitlus]]". Teise gruppi kuulusid [[Jakob Palvadre|Palvadre]], [[Voldemar Vöölmann|Vöölmann]] ja [[Peterson]], nende ajakiri oli "[[Edasi]]".
----
Pärast [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Keskriigid|Keskriikide]] vahel [[Bresti rahuleping]]u läbirääkimiste esimese vooru lõppemist alustasid [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] sõjavägi sõjategevust [[Petrograd]]i suunal läbi Läti ja Eesti.
 
[[19. veebruar]]il [[1918]]. a moodustas Maanõukogu Vanematekogu [[Eesti Päästekomitee]], millele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid [[Konstantin Konik]], Konstantin Päts ja [[Jüri Vilms]]). Samal päeval võttis Vanematekogu vastu otsuse avaldada Eesti iseseisvuse manifest.
 
53 462

muudatust