Erinevus lehekülje "Kirdeväil" redaktsioonide vahel

Lisatud 3864 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
[[Pilt:Northernsearoute.PNG|thumb|Põhja-meretee]]
'''Kirdeväil''' on veetee [[Euroopa]]st [[Kaug-Ida|Kaug-Itta]] piki [[Euraasia]] põhjarannikut. Nimi tähistab väljumist [[Atlandi ookean]]ist selle kirdeosast.
[[Pilt:Sevmorput'.jpg|thumb|Põhja-meretee (punane) ja alternatiivne tee [[Suessi kanal]]i kaudu (sinine)]]
'''Kirdeväil''' ehk '''Põhja-meretee''' (vene Северный морской путь ehk Севморпуть) on veetee [[Euroopa]]st [[Kaug-Ida|Kaug-Itta]] piki [[Euraasia]] põhjarannikut. Nimi tähistab väljumist [[Atlandi ookean]]ist selle kirdeosast.
 
Kirdeväil kulgeb läbi [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]]s ([[Barentsi meri|Barentsi]], [[Kara meri|Kara]], [[Laptevite meri|Laptevite]], [[Ida-Siberi meri|Ida-Siberi]] ja [[Tšuktši meri|Tšuktši mere]]) ning [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ([[Beringi meri|Beringi]] ja [[Ohhoota meri|Ohhoota mere]]).
Kirdeväil oli kuni [[20. sajand]]i teise pooleni praktiliselt läbimatu. Ehkki väila lääneosa hoiab jäävabana [[Põhja-Atlandi hoovus]], ei pruugi idaosa igal aastal jääkattest vabanedagi. Navigatsiooniperiood on lühike.
 
Kirdeväil on piiratud [[Novaja Zemlja]] väinade ja [[Želanije neem]]e (Novaja Zemlja põhjatipp) meridiaaniga läänest ning [[Beringi väin]]as paralleeli 66°N ja meridiaaniga 168°58'37''W idast.
Venemaal kannab Kirdeväil nime "Põhja veetee". Põhja veeteel kasutatakse laevakaravanide jaoks tee lahti hoidmiseks [[Jäälõhkuja|aatomijäälõhkuja]]id.
 
Kirdeväila alternatiiviks on mereteed Suessi või [[Panama kanal]]i kaudu. Kirdeväila pikkus [[Kara Värav]]ast [[Providenija laht|Providenija laheni]], mis asub Beringi väinast pisut lõunas, on umbes 5600 km. Kaugus [[Peterburi]]st [[Vladivostok]]ini Kirdeväila kaudu on üle 14 000 km ([[Suessi kanal]]i kaudu üle 23 000 km).
Esimesena läbis kirdeväila aastatel [[1878]]...[[1879]] [[Rootsi]] [[geoloog]] ja [[polaaruurija]] [[Nils Adolf Erik Nordenskiöld]].
 
Kirdeväila kaudu teenindatakse Arktika ja [[Siber]]i suurimate [[jõgi|jõge]]de sadamaid ([[kütus]]e, seadmete ja toiduvarude sissevedu ning puidu ja teiste loodusvarade väljavedu).
 
Kirdeväil oli kuni [[20. sajand]]i teise pooleni praktiliselt läbimatu. Ehkki väila lääneosa hoiab jäävabana [[Põhja-Atlandi hoovus]], ei pruugi idaosa igal aastal jääkattest vabanedagi. Navigatsiooniperiood on lühike. Peamine takistus laevade liikumisele on [[jää]]kate. Kaasaegsed [[jäälõhkuja]]d võimaldavad tänapäeval aastaringset laevasõitu.
 
== Ajalugu ==
 
Esimesena püstitas hüpoteesi Kirdeväila praktilise kasutamise võimalikkusest [[1525]]. aastal Vene [[diplomaat]] [[Dmitri Gerassimov]], tuginedes [[pomoorid]]e [[13. sajand]]i meresõitude tulemustele. Sellise ekspeditsiooni teoreetiliste aluste väljatöötamisega tegeles [[Mihhail Lomonossov]], kes oma arvestused ja arutlused esitas töödes "Lühike kirjeldus erinevatest teedest põhjamerede kaudu ja võimaliku läbipääsu näitamine Siberi ookeanist Ida-Indiasse" ja "Lisandused põhjapoolse meresõidu kohta itta mööda Siberi ookeani" ([[1762]]–[[1764]]). [[Dmitri Mendelejev]] pühendas Kaug-Põhja hõivamisele 36 tööd. Ta töötas koos [[admiral]]i [[Stepan Makarov]]iga välja [[jäälõhkuja]] "[[Jermak (laev)|Jermak]]", mis valmis [[1898]].
 
Esimesena läbis Kirdeväila aastail [[1878]]–[[1879]] rootslane [[Nils Adolf Nordenskjöld]] [[kuunar]]il "[[Vega (laev)|Vega]]", kes poole tee peal talvitus. Ühe [[navigatsioonihooaeg|navigatsioonihooaja]] jooksul läbis Kirdeväila esimest korda [[1932]] [[Otto Šmidt]] [[aurik]]ul "[[Aleksandr Sibirjakov (laev)|Aleksandr Sibirjakov]]".
 
Juba [[2. juuli]]l [[1918]] eraldas [[Vladimir Lenin]] [[Nõukogude Venemaa]] valitsusjuhina miljon [[rubla]] Kirdeväila uurimise [[ekspeditsioon]]i korraldamiseks. Sama suurt tähelepanu osutas Kirdeväilale [[Aleksandr Koltšak]], kelle korralduse alusel moodustati [[23. aprill]]il [[1919]] Põhja-meretee komitee. Pärast valgete lüüasaamist Siberis võeti see komitee täies koosseisus üle Siberi revolutsioonilise komitee alluvusse.
 
[[Pilt:Icebreakeryamal.jpg|thumb|Jäälõhkuja "Jamal" Põhja-mereteel]]
Kirdeväila läbimise esimesi samme käsitleti nii [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] kui välismaal kangelastegudena ja ekspeditsioonilt naasnud polaaruurijaid ümbritseti umbes samasuguse imetluse ja austuse oreooliga nagu mõnikümmend aastat hiljem [[kosmonaut]]e.
 
Nõukogude Liidu eksisteerimise ajal uuriti Kirdeväila kõigi vahenditega: jäälõhkujate, tsiviil-, allvee- ja [[sõjalaev]]adega, [[lennuk]]itega, ujuvate polaarjaamadega jne.
 
Tänapäeval on Kirdeväila peamised kasutajad lisaks Põhja-Jäämere äärsetele haldusüksustele "[[Norilski Nikel]]", "[[Gazprom]]", "[[Lukoil]]" ja "[[Rosšelf]]". Kui nõukogude aja lõpus veeti Kirdeväila mööda 6–8 miljonit tonni kaupu aastas, siis tänapäeval on see vähenenud 5–6 korda <ref>[http://www.rg.ru/2009/03/03/put.html Севморпуть станет платным]</ref>.
 
[[Globaalne soojenemine]] suurendaks märgatavalt Kirdeväila läbitavust, parandaks Põhja-Jäämere äärsete asulate ühendust muu maailmaga ning vähendaks transpordikulusid.
 
==Vaata ka==
*[[Kaguväil]]
*[[Loodeväil]]
*[[Suur Põhjaekspeditsioon]]
 
== Viited ==
<references/>
 
{{commonscat|Northern Sea Route|Northern Sea Route}}
{{täienda}}
 
[[Kategooria:Väilad]]
[[Kategooria:Arktika]]
 
[[af:Noordelike Seeroete]]
27 351

muudatust