404 889
muudatust
resümee puudub
P (par) |
Resümee puudub |
||
|
{{keeletoimeta}}
'''Turbulentne voolamine''' on selline [[vedelik]]u voolamine, kui vedeliku osakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu vedeliku [[mass]] voolu suunas. Selline liikumine tekib asjaolust, et vedeliku osakestel on lisaks voolusuunalisele [[kiirus]]ele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Ka turbulentsel voolamisel on vedeliku voolukiirus suurim toru teljel, kuid erinevus maksimaalse ja keskmise kiiruse vahel on oluliselt väiksem kui [[laminaarne voolamine|laminaarsel voolamisel]]. Turbulentsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 1,2 korda suurem keskmisest voolukiirusest, samal ajal kui laminaarsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 2 korda suurem keskmisest voolamiskiirusest.
Vedeliku voolurežiim on oluline vedeliku voolamisel tekkivate energia kadude määramisel, kuna [[hõõrdetakistus]]e tegur vedeliku voolamisel on sõltuv voolurežiimist. Vedeliku voolurežiim määratakse arvutuslikul teel, milleks leitakse nn. [[Reynoldsi arv]] (R<sub>e</sub>). Silindrilise toru korral <math>R_e= \frac{ vd}{ \nu }</math>, kus v on vedeliku voolukiirus, d- toru siseläbimõõt ning <math>\nu</math> vedeliku [[kinemaatiline viskkoossus]] <math>\frac{m^2}{s}</math>. Leitud R<sub>e</sub> ehk Reynoldsi arv on dimensioonita suurus.
== Vaata ka ==
| |||