Dekabristide ülestõus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: thumb '''Dekabristide ülestõus''' (vene keeles: Восстание декабристов) toimus Senati väljakul Peterburgis [[V... |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Image:Kolman decembrists.jpg|thumb]]
'''Dekabristide ülestõus''' ([[vene keel|vene keeles]]: Восстание декабристов) toimus Senati väljakul [[Peterburg]]is [[Venemaa]]l [[26. detsember|26. detsembril]] [[1825]]. aastal. See oli esimene avalik relvastatud väljaastumine Venemaa isevalitsuse vastu.
[[Nikolai I]] truudusvande andmise päeval, [[26. detsember]] [[1825]]. aastal tulid Peterburis Senati väljakule ülestõusnud väeosad. Kokku umbes 3000 soldatit. Ülestõusu juht oli vürst [[Sergei Trubetskoi]] ja teda väljakule ei ilmunud, mis desorganiseeris ülestõusnuid. Nikolai I koondas väljakule ustavaks jäänud väeosad ja piiras ülestõusnud sisse. Ülestõus suruti veriselt maha. Kohtu alla anti ligi 600 inimest ning viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja asumisele [[Siber]]isse. Ülestõusnuid hakati kutsuma [[Dekabristid|Dekabristideks]]. [[1925]] nimetati Peterburgis Senati väljak ümber Dekabristide väljakuks (vene keeles: Площадь Декабристов).
==Eellugu==
[[1825]]. aa detsembri algul suri ootamatult [[Taganrog]]is [[Aleksander I]]. Kuna tal polnud troonipärismisõiguslikke lapsi, siis vastavalt [[1797]] aasta troonipärimisseadusele pidi keisriks saama Aleksander I vend Konstantin. Kui keisri surmateade jõudis Peterburgi, viibis Konstantin [[Varssavi]]s. Aga juba varem oli ta andnud salajase troonist loobumise manifesti teise venna Nikolai kasuks ja teatas ta nüüd avalikult troonist loobumisest. Tagajärjeks tekkis võimukriis ja Venemaa oli üle kahe nädala ilma seadusliku riigipeata.
==Ülestõus==
Võimukriisiga kaasnenud segadust otsustasid ära kasutada salaühingud, kes otsustasid korraldada väljaastumine isevalitsuse vastu. Ühinguid oli hakatud looma alates [[1816]]. aastast ja sinna kuulusid noored haritud aadlikud-sõjaväelased, kelle maailmavaadet olid kujundanud [[Prantsuse revolutsioon]], [[valgustusideed]] ja kokkupuuted Lääne-Euroopaga Vene armee sõjakäikude ajal (1813-1815). Venemaa tegelikkus - piiramatu [[isevalitsus]] ja [[pärisorjus]] ei sobinud dekabristide ideaalidega ja nad soovisid Venemaa olukorda muuta. Loodeti, et tsaarivalitsus teeb ise vajalikud ümberkorraldused, kuid seda ei juhtunud. Nikolai I truudusvande andmise päeval, [[26. detsember]] [[1825]]. aastal tulid Peterburis Senati väljakule ülestõusnud väeosad. Ülestõus suruti veriselt maha. Kohtu alla anti ligi 600 inimest. Viis juhti: [[Pavel Pestel]], [[Kondrati Rõlejev]], [[Sergei Muravjov-Apostol]], [[Mihail Bestužev-Rjumin]], [[Pjotr Kahovski]], poodi üles. 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja asumisele Siberisse. Sergei Trubetskoi saadeti asumisele, kus ta viibis 30 aastat.▼
▲Võimukriisiga kaasnenud segadust otsustasid ära kasutada salaühingud, kes otsustasid korraldada väljaastumine isevalitsuse vastu. Ühinguid oli hakatud looma alates [[1816]]. aastast ja sinna kuulusid noored haritud aadlikud-sõjaväelased, kelle maailmavaadet olid kujundanud [[Prantsuse revolutsioon]], [[valgustusideed]] ja kokkupuuted Lääne-Euroopaga Vene armee sõjakäikude ajal (1813-1815). Venemaa tegelikkus - piiramatu [[isevalitsus]] ja [[pärisorjus]] ei sobinud dekabristide ideaalidega ja nad soovisid Venemaa olukorda muuta. Loodeti, et tsaarivalitsus teeb ise vajalikud ümberkorraldused, kuid seda ei juhtunud. [[Nikolai I]] truudusvande andmise päeval, [[26. detsember]] [[1825]]. aastal tulid Peterburis Senati väljakule ülestõusnud väeosad. Ülestõus suruti veriselt maha.
===Dekabristide karistamine===
Kohtu alla anti ligi 600 inimest. Viis juhti: [[Pavel Pestel]], [[Kondrati Rõlejev]], [[Sergei Muravjov-Apostol]], [[Mihail Bestužev-Rjumin]], [[Pjotr Kahovski]], poodi üles. 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja asumisele Siberisse. Sergei Trubetskoi saadeti asumisele, kus ta viibis 30 aastat.
[[Kategooria:Venemaa ajalugu]]
| |||
