Redaktsioon: 25. september 2009, kell 11:12 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 960 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. september 2009, kell 12:39 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 960 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: '''Muuga mõis''' ([[saksa keel]]es ''Münkenhof'') oli mõis ajaloolises [[Simuna kihelkond\|Simuna kihelkonnas]] [[Virumaa]]l, praeguses [[Laekvere vald\|Laekvere vallas]] [[Lääne-Virumaa]]l. Muuga mõis (''Münkenhof'') on saanud nime preestermunkadelt, kuna ta kuulus keskajal [[Pirita klooster\|Pirita kloostrile]]. Mõisat on esmamainitud [[1526]]. aastal~~. Aastail 1613 – 1940 kuulus Muuga mõis 19-le erinevale omanikule. Alates 17. sajandi keskpaigast kuni [[1796]]. aastani oli mõis [[Zoege von Manteuffel]]ite aadliperekonna valduses~~. Aastail 1613 – 1940 kuulus Muuga mõis 19-le erinevale omanikule<ref> [http://www.laekvere.ee/mkool/muugamosaiik.doc LÄÄNE – VIRUMAA. Muuga]</ref>. 1837.a oli mõisas 47 talu, 261 meest, 327 naist, 129 hobust, 326 sarvlooma, 1069 väikelooma, saeveski, viinavabrik ja 2 vesiveskit. Kaheksanda revisjoni järgi 1834.a oli külas inimesi 613, kellest 270 olid mehed ja 343 naised. Mõisal oli oma viinavabrik, mille teisel korrusel olid ka tööliste eluruumid. See paiknes pargi servas, [[Eduard Vilde]] lapsepõlve kodumaja vastas. ▼ [[1581]]. aastal läks mõis [[Rootsi]] kroonu kätte; [[1613]]. aastal kuulus Heinrich [[Unger]]ile (? – 1630); [[1631]]. a andis [[Rootsi riigipeade loend\|Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] osa mõisast oma sekretärile [[Nils Nilsson Tungel]]ile; [[1660]]. a anti teine osa mõisast Ungeri naise Anna õepojale von [[Zöge]]le; [[1665]]. a läks kogu mõis ooberst [[Andres von Zöge]]le (1625 - 1665); järgmine omanik von Zöge - [[Andreas von Zöge]] (1665 – 1706); [[Gotthard Johann von Zöge]]le järgnes, alates [[1659]]. aastast krahv [[Manteuffel]] (1690 – 1763) ning alates 17. sajandi keskpaigast kuni [[1796]]. aastani oli mõis [[Zoege von Manteuffel]]ite aadliperekonna valduses. ~~[[1860]]. aastal ostis esinduslikult välja ehitamata mõisa kuulus portreekunstnik [[Carl Timoleon von Neff]] (1804-76), kes töötas alates 1830test aastatest Peterburis.~~ ▲~~1837~~Aastal [[1796]] sai mõisa omanikuks [[Jakob Gottlieb von Klugen]], aastast [[1799]]. aga [[Jakob Georg von Berg]] (1760 – 1844), [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend\|Eestimaa rüütelkonna pealik]], [[riiginõunik]]. Aastast [[1824]]. a sai omanikuks [[Gustav Ernst von Stackelberg]] (1766 – 1850), aastast 1835. a [[Peter Gustav von Uexküll-Güldenbandt]], kelle ajal [[1837]]. aastal oli mõisas 47 talu, 261 meest, 327 naist, 129 hobust, 326 sarvlooma, 1069 väikelooma, saeveski, viinavabrik ja 2 vesiveskit. Kaheksanda revisjoni järgi 1834.a oli külas inimesi 613, kellest 270 olid mehed ja 343 naised. Mõisal oli oma viinavabrik, mille teisel korrusel olid ka tööliste eluruumid. See paiknes pargi servas, [[Eduard Vilde]] lapsepõlve kodumaja vastas. Aastast 1848. a vabahärra Johann Ludvig Georg von Uexküll–Güldenband (1818 – 1881), aastst [[1853]] [[parun]] [[Aleksander von Vietinghoff]], aastast [[1856]]. a [[Leo Zoege von Manteuffel]] (1823 – 1908) ning [[1860]]. aastal ostis esinduslikult välja ehitamata mõisa kuulus portreekunstnik [[Carl Timoleon von Neff]] (1804-76), kes töötas alates 1830test aastatest Peterburis. [[1850]]. aastal oli ta ostnud ateljeeks [[Emil von Krusenstern]]ilt Rakvere linna naabruses asunud [[Piira mõis]]a. Aastast [[1876]]. a oli mõisaomanik Carl Timoleon von Neffi poeg [[Reinhold Heinrich Gaston von Neff]] (1841 – 1906) ja 1906. aastast kuni mõisa võõrandamiseni Timoleon (Leo) Karl von [[Neff]] (1871 – 1919). == Mõisahooned== Mõisa suurejoonelise [[neorenessanss]]-stiilis kahekorruselise peahoone onplaanid joonistas ise ja ka juhatas ise enda projekti järgi ehitatud ehitust mõisaomanikust [[kunstnik]] [[Carl Timoleon von Neff]]i ~~projekti~~ järgi aastail 1866–1872. Mõisa suurejooneline kahekorruseline [[neorenessanss]]-stiilis peahoone on ehitatud kunstnik von Neffi enda projekti järgi aastail [[1866]]-[[1872]]. Ka paljude ruumide maalingud tegi kuulus kunstnik ise, mitmed aga tema poeg [[Reinhold Heinrich Gaston von Neff\|Heinrich von Neff]]. Mõisa vestibüülis asuv helehall marmortrepp on Vene keisri [[Aleksander II]] kingitus. Mõisasüda kuulus von Neffidele kuni [[1940]]. aastani. Neffide tohutu kustikogu viidi pärast Teist maailmasõda [[Eesti Kunstimuuseum]]i. Alates 1944. aastast tegutseb mõisahoones [[Muuga põhikool]]; ~~aastateil~~1951. aasta suvel tehti mõisahoones kapitaalremont. Ehitati vaheseinu ja pandi internaadi ruumidele uued põrandad. Samal aastal rajati kooliaeda kiviktaimla ning ehitati veetaimede ja kalade jaoks bassein. Aastateil [[1987]]-[[1994]] restaureeriti aga hoonet põhjalikult. Pärast restauratsiooni on säilinud [[1873]] valminud väike [[väravahoon]]e ning [[1872]]. aastast pärinev [[kellatorn]]. ==Vaata ka== 19. rida ⟶ 25. rida: ==Välislingid== [http://www.mois.ee/viru/muuga.shtml Eesti mõisaportaal, Muuga mõis] [http://www.laekvere.ee/mkool/muugamosaiik.doc LÄÄNE – VIRUMAA. Muuga] == Viited== {{viited}} {{Simuna kihelkond}}

Muuga mõis: erinevus redaktsioonide vahel