Jaan Kõue: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
30. rida:
Novembris 1919 nimetati Sakala partisanide pataljoni 1. roodu vanemohvitseriks ning jalamaakuulajate komando ülemaks. Detsembrist 1919 formeeriti pataljon Sakala partisanide polguks. Jaanuaris [[1920]] ülendati [[alamleitnant|alamleitnandiks]]. Osales Lõuna-Eestis ja Kirde-Lätis paljudes lahingutes [[Punaarmee]] vastu. Sai viis korda haavata ning ühe korra põrutada.<ref name=Helme266 />
Autasustati [[1. september|1. septembril]] [[1920]] [[Vabadusrist]]i II liigi 3. järguga nr 840:
Vabadusristile lisandusid 40 000 [[Eesti mark|marka]], tasuta maa normaaltalu suuruses, [[Eesti Vabadussõja mälestusmärk|Vabadussõja Mälestusmärk]] haavatulindiga ning Läti iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal. Autasumaa suurusega 28,13 hektarit eraldati Viljandimaa [[Tarvastu vald|Tarvastu valla]] [[Kuresaare mõisa]]st. Koht, mis oli mõisasüda, sai nimeks Kuresaare talu ja anti tema kasutusse mais [[1922]]. Krundil paiknesid elumaja ning kõrvalhooned. Olles ise sõjaväeteenistuses, kohta pidama ei asunud, vaid müüs selle [[1924]]. aastal ära.▼
{{Tsitaat2|''Sakala partisanide polgu alamleitnandile Jaan Hansu p. WASTISSON’ile hinnates wahwust, mis ülesnäitanud lahingus [[22. juuli]]l [[1919]] a. Bõstrowi küla all.''|<ref name=Helme265>Pihlak, J (2008). [http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2007/pihlak.pdf ''Helme kihelkond ja Vabaduse Risti vennad'']. Viljandi Muuseumi aastaraamat, lk 265</ref>}}
▲Vabadusristile lisandusid 40 000 [[Eesti mark|marka]], tasuta maa normaaltalu suuruses, [[Eesti Vabadussõja mälestusmärk|Vabadussõja
Jätkas teenistust sõjaväes. Ülendati juunis 1920 [[leitnant|leitnandiks]] ning läkitati koos Sakala partisanide polguga [[piirivalve]]teenistusse. Oli augusti lõpuni [[Piirissaar]]e komandant. Jaanuarist [[1921]] viidi [[5. jalaväepolk|5. jalaväepolgu]] jalamaakuulajate komando ülemaks. Juulist 1921 sai temast Sakala partisanide üksiku pataljoni 2. roodu ja õige pea 1. roodu nooremohvitser. Lahkus sõjaväeteenistusest mais 1922. Sõjaväljal saadud haavad ja põrutused mõjusid rängalt tervisele ning [[september|septembris]] [[1928]] arvati ta erru.<ref name=Helme267>Pihlak, J (2008). [http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2007/pihlak.pdf ''Helme kihelkond ja Vabaduse Risti vennad'']. Viljandi Muuseumi aastaraamat, lk 267</ref>▼
▲Jätkas teenistust sõjaväes. Ülendati juunis 1920 [[leitnant|leitnandiks]] ning läkitati koos Sakala partisanide polguga [[piirivalve]]teenistusse. Oli augusti lõpuni [[Piirissaar]]e komandant. Jaanuarist [[1921]] viidi [[5. jalaväepolk|5. jalaväepolgu]] jalamaakuulajate komando ülemaks. Juulist 1921 sai temast Sakala partisanide üksiku pataljoni 2. roodu ja õige pea 1. roodu nooremohvitser. Lahkus sõjaväeteenistusest mais 1922. Sõjaväljal saadud haavad ja põrutused mõjusid rängalt tervisele ning
===Hilisem elukäik===
| |||