'''Aleksandr Uljanov''' ([[13. aprill]] ([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi 1. aprill) [[1866]] – [[20. mai]] (vana kalendri järgi 8. mai) [[1887]]) oli Vene revolutsionäär ja terrorist. Ta oli [[Vladimir Lenin]]i vanem vend.
Aleksandr Uljanov oli väga hea õpilane, lõpetas [[Simbirsk]]i gümnaasiumi kuldmedaliga ning läks õppima [[Peterburi ülikool]]i [[bioloogia]]t. Ta oli juba 16-aastaselt pettunud tsaarirežiimis ning õigeusus ja ajapikku ta vaated üghaüha radikaliseerusid. [[1886]] suri ta isa [[Ilja Uljanov]], kes oli olnud reformimeelse tsaari [[Aleksander II (Venemaa)|Aleksander II]] veendunud toetaja. Aleksandr Uljanov aga tahtis savutada kiireid muutusi ning arvas, et parim tee selleks oleks tsaari tapmine ning võimu üleminek talupoegade eest seisvate agraarsotsialistide ehk narodnikute kätte. Narodnikud olid [[1881]] tapnud Aleksander II ja nüüd soovis Aleksandr koos oma liitlastega tappa ka tema järglase ja poja [[Aleksander III (Venemaa)|Aleksander III]]. Atentaadi päevaks valiti 1. märts (uue kalendri järgi [[13. märts]]) 1887, kuna just samal päeval 6 aastat tagasi oli atentaat sooritatud eelmisele tsaarile. Kuid salapolitsei sai sellest teada ning Aleksandr ja ta võitluskaaslased arreteeriti samal päeval. Nad mõisteti kohutotsusel surma ning Aleksandr hukati poomise teel.
