Rootsi suurvõimu ajastu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P {{lisa viide}} |
Resümee puudub |
||
6. rida:
Vanemaks Vaasa ajaks nimetatakse perioodi [[1521]]–[[1611]], mil Rootsit valitsesid [[Gustav Vasa]] ja tema pojad [[Erik XIV]], [[Johan III]] ja [[Karl IX]] ning [[Johan III]] poeg [[Sigismund]]. Sellele eelnes [[Kalmari unioon]]i aeg (mida nimetatakse ka [[Uuem keskaeg|Uuemaks keskajaks]]) ([[1389]]–1521) ning järgnes Suurvõimu ajastu (1611–[[1718]]) esimene etapp, [[Uuem Vaasa aeg]] (1611–[[1654]]).
Ajastu sai alguse 1521 Gustav Vasa valimisega Rootsi [[
==Kaasaegse Rootsi riigi rajamine==
[[Pilt:Gustav Vasa.jpg|thumb|left|Gustav Vasa 1542, Jacob Bincki portree]]
Gustav Vasa ([[Riigihoidja (Rootsi)|riigihoidja]] 1521–1523, [[kuningas]] [[1523]]–[[1560]]) viis lõpule sajandi kestnud rahvusliku vabadusvõitluse. Ta likvideeris Kalmari uniooni ning viis läbi [[reformatsioon]]i, avaldades sellega tugevat mõju rahva mõtteviisi arengule ja Rootsi riigivõimu kindlustamisele. Kiriku maade tagasivõtmine lõi riigivõimule tugeva majandusliku aluse. Gustav Vasat võib õigusega nimetada Rootsi riigi rajajaks.
Gustav Vasa oli seaduslikkuse ja õigluse kaitsja, tema ajal vabanes kaubandus [[Hansa]] ülemvõimust, loodi sõjalaevastik ja pandi alus Rootsi sõjalisele võimsusele. Rootsi jõudsid ka [[renessanss|renessansi]] mõjud ning tänu reformatsioonile hakati huvi tundma hariduse vastu.
|