Vassili Blücher: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Al.Neuland (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[ImagePilt:Ac.blyukher.jpg|thumb|Vassili Blücher]]
'''Vassili''' Konstantinovitš '''Blücher''' (Василий Константинович Блюхер; 19. november/[[1. detsember]] [[1889]] – [[9. november]] [[1938]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelane, üks viiest esimesest [[Nõukogude Liidu marssal]]ist ([[1935]]).
 
SündisBlücher sündis [[Jaroslavi kubermang]]us Rõbinski maakonnas Barštšinka külas talupoja peres. Tema vanavanaisa oli [[Pärisorjus|pärisorine]] talupojeg ja osales [[Vene-Türgi sõda 1853–1856|Krimmi sõjas]] ([[1853]][[1856]]). Sõjast naasnud, sai ta hüüdnime "Blücher" kuulsa [[Preisimaa]] [[feldmarssal]]i [[Gebhard Leberecht von Blücher]]i nime järgi. Hiljem muutus hüüdnimi ametlikultametlikuks perekonnanimeksperenimeks.
 
[[Vene kodusõda|Vene kodusõja]] ajal oli Blücher Uraali rinde juhtaja, aastail [[1921]][[1922]] [[Kaug-Ida vabariik|Kaug-Ida vabariigi]] sõjaline [[rahvakomissar]] ja Rahva-revolutsioonilise armee ülemjuhataja. [[1929]]–[[1938]] oli ta [[Kaug-Ida Eriarmee]] juhataja.
 
Teda autasustati kahe [[Lenini orden]]iga ([[1931]] ja [[1938]]), viie [[Punalipu orden]]iga ([[1919]], kaks korda [[1921]] ja kaks korda [[1928]]), [[Punatähe orden]]iga ([[1930]]), medaliga "20 aastat [[tööline|tööliste]] ja [[talupoeg]]ade [[Punaarmee]]d" (1938) ning rinnamärgiga "5 aastat [[Tšekaa]]d-[[GPU]]-d" ([[1932]]).
Aastail [[1929]] — [[1938]] [[Kaug-Ida Eriarmee]] (''Особая Дальневосточная армия'') juhataja.
 
ArreteeritiBlücher arreteeriti [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1938]] ja piinati surnuks. RehabiliteeritiPostuumselt, [[195610. märts]].il [[1939]] võeti talt [[marssal]]i [[aukraad]] ning ta mõisteti surma [[spionaaž]]i eest [[Jaapan]]i kasuks ja osaluse eest parempoolses nõukogudevastases aastalorganisatsioonis.
 
Blücher oli abielus kolm korda. Esimesed kaks naist, Galina Pokrovskaja ja Galina Koltšugina, vend [[kapten]] Pavel Blücher ja tolle naine lasti samuti maha. Kolmas naine Glafira Bezverhova mõisteti 8 aastaks sunnitööle.
 
Blücher rehabiliteeriti [[1956]] nagu teisedki tema ellujäänud pereliikmed. Tema pojast Vassilist sai instituudi [[rektor]].
 
{{Nõukogude Liidu marssalid}}