Erinevus lehekülje "Jäälahing" redaktsioonide vahel

Lisatud 1073 baiti ,  10 aasta eest
resümee puudub
{{toimeta}}
 
{{Mall:Sõjaline konflikt
|konflikt=Jäälahing
|osaline1= [[Novgorod]]i maakaitsevägi
|osaline2= [[Liivi ordu]]
|väejuht1=[[Aleksander Nevski]][[
|väejuht2=[[Andreas von Velven]]
|jõud1=4 000–5 000
|kaotused2=Langenud ~400<br>vangi langenud 40–50. Rüütleid langes ~20, vangi langenuid 6.
}}
 
'''Jäälahing''' oli [[5. aprill]]il [[1242]].aastal [[Peipsi järv]]e jääl [[Varesekivi (Peipsi)|Varesekivi]] lähedal [[Lämmijärv]]e idakalda juures toimunnud relvakonflikt [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]], [[Mõõgavendade ordu]] ja [[Aleksandr Nevski]]juhtimisel [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] ja [[Suzdali vürstiriik|Suzdali vürstiriig]]ide sõjaüksuste vahel.
 
'''Jäälahing''' oli [[5. aprill]]il [[1242]]. aastal Eestimaad ja Venemaad eraldava [[Peipsi järv]]e jääl [[Varesekivi (Peipsi)|Varesekivi]] lähedal [[Lämmijärv]]e idakalda juures toimunnud relvakonflikt [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]], [[Mõõgavendade ordu]] ja [[Aleksandr Nevski]] juhtimisel [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] ja A. Nevski [[Suzdali vürstiriik|Suzdali vürstiriig]]ide sõjaüksuste vahel.
 
==Lahingu eeldused==
Aleksandr Nevski poolt juhitud sõjasalga tungimisele [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] maadele eelnes Aleksandr Nevski poolt [[Mõõgavendade ordu]] toetusel Pihkvas võimul olevate ordumeelsete vene soost Pihkva valitsejaid toetavate vägede võitmine ja minemaajamine nende poolt vallutatud Pihkvast.
 
Lahingu põhjuseks oli [[Aleksander Nevski]] ja tema väed, kes rüüstasidületasid Petserimaadpiirijoone janing põgenesidrüüstasid [[Peipsi]] tagant minema. Ordu väed asusid neid peatama, et lõigata tee ära [[Peipsi]] tagant. See lahingja polnudokupeerisid kokkulepitudTartumaad.
 
Peale vene luuresalga kokkupõrget orduvägedega põgenesid luuresdalga riismed [[Peipsi]] taha, kus ootasid neid venelaste põhijõud. Ordu väed asusid vene vägesid taga ajama, kuid peale Peispis järve ületamist selle kitsamas kohas [[Lämmijärv]]el, kus kohtasid aga lahingukorras järve kaldal ootavaid vene vägesi.
 
Esimene edu oli ordivägedel, kes murdisid oma kuulsa ''[[Seanina (sõjandus)|seanina]]'' lahingumoodustisega, kerge vene jalaväe lahingukorrad, kuid peale seda sattusid raskeltrelvastatud ordurüütlid maksu lumme ning kaotasid manööverdumisvõime. Mille järel sõjasulastena kaasatud ''[[eestlased|tšuhna]]ad'' asusid põgenema. Peale mida ründasid rüütleid vene ratsavägi ning piiras rüütlid ümber ja sundis seejärel taganema Peipsi järve läänekaldale. Taganemise käigus sattus osa rüütleid järve põhjapoolsemas osas olevale sügavama veetasemega ning nõrgema jääga pinnale ning uppusid oma ja hobuste raudrüüde raskuse tõttu.
 
 
=== Erinevad allikad toimunust ===
===Liivimaa vanem riimkroonika===
[[Liivimaa vanem riimkroonika|Liivimaa vanema riimkroonika]] põhjal oli sakslaste väe suurus 500–1000 meest. Koosnes see põhiliselt [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonnast]] päris eestlastest sõjasulastest. Rüütleid oli paarkümmend.
 
 
[[Mõõgavendade ordu]]s oli [[1235]]. aastal 110–180 rüütlit, [[Liivi ordu]]s oli 14. sajandil 200–300 rüütelvenda.
=== Pihkva vanem ja noorem letopiss ===
 
=== Jutustust Aleksandr Nevski elust===
==Venelaste müüt==
 
55 981

muudatust