1905. aasta revolutsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
Oktav (arutelu | kaastöö)
ümbertõste eesti artiklist
1. rida:
'''1905. aasta revolutsioon''' algas [[22. jaanuar]]il (9. jaanuaril) [[1905]] [[Peterburi|Sankt-Peterburgis]] [[Verine pühapäev|Verise pühapäeva]] sündmustega. 22. jaanuariks oli [[Nikolai II|tsaarivalitsus]] Sankt-Peterburgi koondanud üle 40 000 soldati ja [[politsei]]niku. Valitsuse käsul tulistati [[Talvepalee]] juurde suunduvat [[proletariaat|tööliste]] rongkäiku, mis tahtis esitada [[Nikolai II]]-le tööliste olukorra parandamist taotleva palvekirja. Osavõtjaid oli üle 140 000. Surma sai üle tuhande, haavata mitu tuhat inimest. Verine pühapäev põhjustas kogu [[Venemaa]]l [[streik|streigilaine]]. [[Jaanuar]]is streigiti 66-s linnas. Streikijate peamiseks loosungiks oli "Maha isevalitsus!".
 
== Ülestõus sõjalaeval "[[Pamjat Azova (laev)|Pamjat Azova]]" ==
Vastuolude tõttu keiser [[Nikolai II]] ja [[II Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|II Riigiduuma]] vahel, saatis keiser Riigiduuma [[9. juuli]]l [[1906]] laiali. Vastuolude üheks põhjuseks oli [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] esindajate poolt Riigiduuma istungitel tehtav keisrivõimuvastane agitatsioon.
 
Protestiks Riigiduuma laialisaatmisele otsustas [[Soome suurvürstiriik|Soome suurvürstiriigis]] [[Terijoki]]l asuv [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Keskkomitee]] organiseerida relvastatud ülestõusud sõjakindlustes ja garnisonides – [[Kroonlinn]]as, [[Sveaborg]]is, [[Tallinn]]as, [[Kiiev]]is, [[Sevastoopol]]is ning sinna saadeti ka organisaatorid-agitaatorid. Sveaborgi Tšernov ja [[Evno Azef]], Kroonlinna Riigiduuma liige Onipko ja Tallinnasse saadeti [[Ilja Fondaminski]] (1880–1942) (''Илья Исидорович Фондаминский (Фундаминский)''), kes jäi aga hiljaks<ref>Илья Исидорович Фондаминский. [http://zarubezhje.narod.ru/texts/stfond.htm] </ref> mässu organiseerimisele, kuid arreteeriti siiski koos teistega, kui ta läks koos kaaslastega mässulisele laevale.
 
17. juulil algas mäss Sveaborgis, kus see koheselt maha suruti, 19.–20. juulil Kroonlinnas, kus see samuti maha suruti ning hiljem hukati 36 sellest osavõtnut.
 
[[20. juuli]] [[1906]] aga algas Tallinna lähedal (''бухта Папонвик'') asunud Tallinna eskaadri õppe-suurtükiväe divisjoni ristlejal "[[Pamjat Azova (laev)|Pamjat Azova]]" spontaanne mäss.
 
Vastuhaku põhjuseks oli ohvitseri poolt avastatud sõjalaeval agitatsioonitööd tegeva eraisiku – Tallinna VSDTP liikme agitaatori "Oskar"i ([[Arseni Kaptjuh]]) kinnipidamine. Madruste poolt Arseni Kaptjuhi vabastamise käigus tekkinud rahutuste käigus tapeti 2 laeva ohvitseri ning ülejäänud visati üle parda ja pääsesid kaldale.
 
Kaptjuhi juhtimisel organiseeriti madrustest juhtorgan laevakomitee kuhu kuulusid: Kaptjuhh, N. Lobadin, S. Gavrilov, A. Kolodon, G. Boldõrev jt. Kuna aga puudus selge tegevuskava edasiseks ning konkreetsed nõudmised siis laevalejäänud nooremohvitseride ja laevale saabunud sandarmisalga ja sõdurite abiga suruti ülestõus maha. See lõppes 35 ülestõusust osavõtnu vangistamisega ja viimisega sõjaväevanglasse [[Paks Margareeta]].
 
Ülestõusust osavõtnute üle mõisteti kohut [[4. august]]il [[1906]] Sõjaväljakohtus ning [[6. august]]il 1906 hukati Tallinnas neist 17 madrust ja 1 agitaator<ref>Л. Троцкий. Наша первая революция. Часть 2.[http://www.magister.msk.ru/library/trotsky/trotl223.htm] </ref> ning laibad heideti [[Naissaar]]e juures merre. Lisaks mõistati veel 12 madrust sunnitööle ja 28 karistati distsiplinaarkorras<ref> Большая советская энциклопедия "Память Азова"[http://slovari.yandex.ru/dict/bse/article/00057/04600.htm]</ref>.
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Välislingid==
*[[1905. aasta revolutsioon Eestis]]
 
{{täienda}}
 
[[Category:Ajalugu]]