Uhta: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
D'ohBot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: lv:Uhta
PResümee puudub
30. rida:
[[1745]] uuris piirkonad geoloog Tšerepanov, kes püüdis leida piirkonna peamist naftasoont. Nähtavasti tema tööde põhjal asutas [[Arhangelsk]]i geoloog Prjadunov piirkonda esimese naftatootmisettevõtte, mis kiirelt vahetas kaks korda omanikku. Ettevõtte aastane naftatoodang kõikus 0,1 tonnist [[1749]] 0,86 tonnini [[1758]], erandiks [[1767]]. aasta, mil toodeti 3,6 tonni naftat.
 
[[1868]] hakati rajama [[puurauk]]e. Aastail [[1872]]–[[1873]] ulatus puurauk juba 52,9 m sügavusele. Peamiselt kasutati naftat [[Petšoora]]Petšora jõgi|Petšora jõel]] ja [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämerel]] sõitvate laevade [[kütus]]ena, kuid näidiseid saadeti kaubandus-tööstusnäitustele, muuseumidesse ja ülikoolidesse. [[1907]] hakkasid piirkonnas naftat puurima ka teised ettevõtjad ja asutati naftatöötlusettevõtted.
 
[[1918]] kogu naftatööstus [[natsionaliseerimine|natsionaliseeriti]].
38. rida:
Hakati rajama 260 km pikkust [[maantee]]d [[Ust-Võm]]–Uhta, samuti [[raudtee]]d [[Kotlas]]–[[Vorkuta]]. [[1932]] valmisid [[elektrijaam]] ja kool. [[1936]]. aastaks oli asulas juba [[tehnikum]], [[klubi]]-[[teater]] (näitlejateks olid vangid), [[park]] vabaõhulavaga, [[kaubamaja]], [[staadion]], [[söökla]], [[võõrastemaja]], [[veevarustus]], [[kanalisatsioon]] ja [[raadiovõrk]]. Alates 1931. aastast anti laagris välja ajalehti, aga [[1937]]. aasta lõpul suleti kõik 6 ajalehte ja 1 ajakiri, mida laagris välja anti.
 
[[27. oktoober|27. oktoobril]] [[1936]] algas üls[[näljastreik]], mis kestis 132 päeva ning millega nõuti 8-tunnist tööpäeva, normaalset [[toit]]lustamisttoitlustamist ja poliitvangude eraldamist kriminaalkurjategijatest. Võimud vastasid karmide repressioonidega: kuni [[1938]]. aastani lasti laagrites maha 1865 inimest.
 
[[26. oktoober|26. oktoobril]] 1938 pidid laagrivõimud asula juhtimise üle andma tsiviiladministratsioonile.