Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 3453 baiti ,  10 aasta eest
resümee puudub
Habarovskis on [[parasvööde|parasvöötme]] [[mussoon]]kliima külma ja kuiva talve ning kuuma ja niiske suvega.
 
Habarovski kõige soojema kuu, [[juuli]], keskmine temperatuur on 21,4 °C. Kõige külmema kuu, [[jaanuar]]i, keskmine temperatuur on -20,5 °C. [[Juuni]]s, juulis ja [[august]]is on mõõdetud sooja üle 35°, [[detsember|detsembris]], jaanuaris ja [[veebruar]]is alla -35 °C. aastaAasta keskmine temperatuur on +2,1 °C.
 
Aastas langeb sademeid 686 mm. Suvi on vihmane: keskmiselt sajab juulis 114 ja augustis 154 mm. Kõige kuivemad kuud on detsembrist [[märts]]ini, kus sademeid on keskmiselt 11–18 mm.
== Ajalugu ==
 
Keskajal elasid Habarovski kandis [[tšurtšenid|tšurtšenitega]] seotud hõimud, hiljem [[nanai]]d. [[15. sajand]]il jõudsid sellesse piirkonda [[hiinlased]], kes siiski sinna püsivat asulat ei loonud, hiljem [[venelased]]. [[Venemaa]] ja [[Hiina]] vahel tekkisid piiritülid küsimuses, kummal on õigus piirkonnas elavatelt põlisrahvastelt [[andam]]it koguda.
Habarovski rajamisele eelnesid rasked Vene–Hiina läbirääkimised Aigunis, tänapäeva [[Heihe]]s. Vene poolt juhtis läbirääkimistel [[Ida-Siber]]i [[kindralkuberner]] [[Nikolai Muravjov-Amurski]], Hiina poolt amuuri ülemjuhataja [[Yishan]]. [[16. mai]]l [[1858]] (vana kalendri järgi 28. mail) kirjutati alla Aiguni leping]], mille järgi läks kogu Amuuri vasak kallas Venemaale, parem kallas kuni Ussuuri jõe suudmeni Hiinale, aga Ussuuri jõe suudmest [[Vaikne ookean|ookeanini]] jäi kahe riigi ühisvaldusse kuni piiri täpse määratlemiseni.
 
Habarovski rajamisele eelnesid rasked Vene–Hiina läbirääkimised Aigunis, tänapäeva [[Heihe]]s. Vene poolt juhtis läbirääkimistel [[Ida-Siber]]i [[kindralkuberner]] [[Nikolai Muravjov-Amurski|Nikolai Muravjov]], Hiina poolt amuuriAmuuri ülemjuhataja [[Yishan]]. [[16. mai]]l [[1858]] (vana kalendri järgi 28. mail) kirjutati alla [[Aiguni leping]], mille järgi läks kogu Amuuri vasak kallas Venemaale, parem kallas kuni Ussuuri jõe suudmeni Hiinale, aga Ussuuri jõe suudmest [[Vaikne ookean|ookeanini]] jäi kahe riigi ühisvaldusse kuni piiri täpse määratlemiseni. Selle leppe sõlmimise eest anti Muravjovile uus perenimi Muravjov-Amurski.
Pärast leppe sõlmimist saadeti Muravjov-Amurski käsul Amuuri kaldale asula rajamiseks kohale 13. Siberi regulaarväepataljon, mille ülem oli [[kapten]] [[Jakov Djatšenko]]. Käsus anti Djatšenkole üle Amuuri regulaarvägede 2. rühma juhatamine. Amuuri regulaarvägedele allusid Venemaa asulad Ussuuri jõe ääres [[Primorje oblast]]i [[sõjakuberner]]i [[kontradmiral]] [[Pjotr Kazakevitš]]i ülemjuhatuse all. Samas käskis Muravjov-Amurski Djatšenkol ja amuuri kasakate jalaväepataljoni ülemal [[jessauul]] Pompei Puzinol hoolitseda ümberasujate [[tervis]]e eest. [[12. juuli]]l andis Muravjov 13. regulaarväepataljoni täielikult Primorje oblasti kindralkuberneri käsutusse. Kuid ühtlasi jäi Djatšenko Amuuril kõrgeimaks võimuks, sest just temale andis Muravjov [[6. oktoober|6. oktoobril]] 1858 amuuri kasakaväe Ussuuri pataljoni ümberasujate ülemjuhatuse.
 
Pärast leppe sõlmimist saadeti Muravjov-AmurskiMuravjovi käsul Amuuri kaldale asula rajamiseks kohale 13. Siberi regulaarväepataljon, mille ülem oli [[kapten]] [[Jakov Djatšenko]]. Käsus anti Djatšenkole üle Amuuri regulaarvägede 2. rühma juhatamine. Amuuri regulaarvägedele allusid Venemaa asulad Ussuuri jõe ääres [[Primorje oblast]]i [[sõjakuberner]]i [[kontradmiral]] [[Pjotr Kazakevitš]]i ülemjuhatuse all. Samas käskis Muravjov-Amurski Djatšenkol ja amuuriAmuuri kasakate jalaväepataljoni ülemal [[jessauul]] Pompei Puzinol hoolitseda ümberasujate [[tervis]]e eest. [[12. juuli]]l andis Muravjov 13. regulaarväepataljoni täielikult Primorje oblasti kindralkuberneri käsutusse. Kuid ühtlasi jäi Djatšenko Amuuril kõrgeimaks võimuks, sest just temale andis Muravjov [[6. oktoober|6. oktoobril]] 1858 amuuriAmuuri kasakaväe Ussuuri pataljoni ümberasujate ülemjuhatuse.
 
[[Pilt:1974 Russia Khabarowsk.jpg|thumb|Jerofei Habarovi mälestusmärk 1974. aastal. Taamal on maja katusel kiri "Meie eesmärk on [[kommunism]]".]]
1858. aasta mais randusid [[soldat]]id Amuuri kaldal ja asutasid [[sõjaväepost]]i, nimetades selle '''Habarovkaks''' [[17. sajand]]i maadeavastaja [[Jerofei Habarov]]i järgi. Linna asutamiskuupäevaks loetakse [[31. mai]]d. Augustiks olid Habarovkas eraldatud maa-alad hoonete ehitamiseks. [[1859]]. aastal saabusid asulasse värvatud ümberasujad ja trahvipataljoni sõdurid.
 
Esialgu ehitati Habarovskisse sõjaväehooneid. 1863. aastal oli asulas juba 167 hoonet, sealhulgas sõjaväeosa ülema maja, [[kasarm]], toiduainete [[toiduaine]]laod, elumajad[[elumaja]]d ja turuputkad. Tänu väga soodsale asukohale (Ussuuri jõe suubumiskohal Amuuri) hakkas linnasula väga kiiresti arenema. Sõjaväelaste järel saabusid ettevõtjad. Peamine majandusharu oli tollal [[karusnahk]]ade hanikinehankimine, [[kalapüük]] ja ebavõrdne kaubavahetus [[aborigeenid]]ega. Need tegevusalad andsid esialgu väga suurt kasumit ja meelitasid ligi palju rahvast. Samuti oli ümberasujatel võimalik tasuta saada viljakat maad, mida jagati tasuta. Juba [[1864]]. aastal töötas sõjaväe topograaf Mihhail Ljubenski välja Habarovka arenguplaani, mille järgi asula peatänavaks sai kaldaäärne Beregovaja tänav, mis tänapäeval kannab [[Ševtšenko]] nime.
 
[[1873]] avati Habarovskis esimene [[algkool]].
 
[[1880]]. aastaks, see tähendab 22 aastaga oli Habarovsk kasvanud juba üsna suureks. Primorje krai administratiivkeskus oli seni [[Nikolajevsk AmuurilAmuuri ääres|Nikolajevskis AmuurilAmuuri ääres]], kuid Habarovka asend oli märksa soodsam, sest seda läbisid kõik nii ookeani äärde kui [[Vladivostok]]ki viivad teed. Seetõttu omistati Habarovskile linna staatus ja sinna toodi üle Primorje krai halduskeskus. Samal aastal töötas oblasti maamõõtja Popov välja linna üldplaani. [[20. sajand]]il langes Nikolajevski tähtsus veelgi, sest tänini ei lähe sinna maanteed ega raudteed.
 
[[6. juuni]]l [[1884]] jagati [[Ida-Siberi kindralkubermang]] [[Irkutski kindralkubermang|Irkutski]] ja [[Primorje kindralkubermang]]uks. Viimase halduskeskuseks sai Habarovka.
 
[[1893]]. aastast kannab linn tänapäevast nime.
 
[[Pilt:Territorial research library in Khabarovsk.JPG|thumb|Teaduslik-tehniline piirkonnaraamatukogu Habarovskis]]
[[Pilt:Le quai de Khabarivsk.JPG|thumb|Habarovski kaldapealne (2006)]]
[[1897]]. aastal sai Habarovsk raudteeühenduse Vladivostokiga. [[1916]]. aastal ehitati raudteesild üle Amuuri jõe, mis ühendas Habarovski [[Ida-Siber]]iga.
[[Pilt:Ice fest Khabarovsk.JPG|thumb|Jääskulptuuride festival Habarovskis (2006)]]
[[1894]] asutati [[Vene Geograafiaühing]]u Amuuri-äärne (Habarovski) osakond koos [[muuseum]]iga, mis tänapäeval on Habarovski krai [[koduloomuuseum]], ja [[raamatukogu]]ga.
 
[[6. oktoober|6. oktoobril]] [[1895]] avati Habarovski esimene tehniline õppeasutus: raudteekool. [[1897]] rajati Ussuuri jõe kaldale [[raudtee]], mille abil sai Habarovsk raudteeühenduse Vladivostokiga. Selleks ajaks elas linnas juba 14 900 inimest. [[1916]]. aastal ehitati raudteesild üle Amuuri jõe ning Habarovsk sai raudteeühenduse Ida-Siberiga. [[1940]] pikendati raudteed [[Komsomolsk Amuuri ääres|Komsomolskini Amuuri ääres]].
 
[[1908]] loodi Amuuri laevastik.
 
Pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i loodi Habarovskis [[tööline|tööliste]] ja [[soldat]]ite [[saadik]]ute [[nõukogu]]. [[9. detsember|9. detsembril]] [[1917]] võttis see linnas võimu enda kätte. [[12. detsember|12.]]–[[20. detsember|20. detsembril]] peeti linnas Kaug-Ida nõukogude 3. [[kongress]], mis kuulutas kogu Kaug-Idas välja [[nõukogude võim]]u. Valiti Kaugida rahvakomissaride nõukogu.
 
[[5. september|5. septembril]] [[1918]] hõivasid linna [[valgekaartlased]], keda juhtis [[ataman]] [[Ivan Kalmõkov]], ning [[Jaapan]]i ja [[tšehhi]] väed. Kaugida rahvakomissaride nõukogu evakueeriti. Kalmõkovi väed kontrollisid [[Transsiberi raudtee]]d Habarovskist peaaegu kuni Vladivostokini, täpsemalt [[Ussuriisk]]ini. Sealt Vladivostokini oli raudtee [[USA]] kindrali [[William Sidney Graves]]i kontrolli all ning Kalmõkov ja Graves ei saanud omavahel hästi läbi.
 
[[1920]]. aasta veebruaris taganes linna [[Aleksandr Koltšak]] pärast sõjalist lüüasaamist ja lahkus sealt [[Mandžuuria]]sse.
 
[[1921]]. aasta detsembris hõivas Habarovski Amuuri-äärne Ajutine Valitsus, mida juhatas kindral [[Viktorin Moltšanov]]. Ajutine valitsus pühendus linna kaitsmisele, kuid sellegipoolest ei olnud tema jõud kuigi suured.
 
[[5. veebruar|5.]]–[[14. veebruar]]ini [[1922]] toimunud [[Volotšajevski lahing]]us purustas sotsialistliku [[Kaugida vabariik|Kaugida vabariigi]] rahvarevolutsiooniline armee [[Vassili Blücher]]i juhtimisel Moltšanovi väed ja viimane taganes [[Primorje]]sse. 1922. aasta novembris läks Habarovsk Kaugida vabariigi koosseisus [[Vene NFSV]] koosseisu.
 
[[1926]] moodustati [[Kaugida krai]], mille keskuseks sai Habarovsk, kus tollal oli juba 52 tuhat elanikku. [[1938]] jagati krai osadeks ning Habarovskist sai [[Habarovski krai]] keskus.
 
[[1956]] käivitati linnas [[tramm]]iliiklus ja [[1976]] [[trollibuss]]iliiklus.
 
[[1981]] toimusid linnas 12. maailmameistrivõistlused [[jääpall]]is. Maailmameistriks tuli [[Rootsi]] [[NSV Liit|NSV Liidu]] ees. Kõik eelmised 11 maailmameistrivõistlust oli võitnud NSV Liit.
 
Peamised tööstusharud on [[masinaehitus]] ja [[metallurgia]].
 
[[Pilt:Banknote 5000 rubles (1997) front.jpg|thumb|Venemaa 5000-rublase rahatähe esikülg]]
Habarovskis on [[Hiina]], [[Jaapan]]i ja [[Valgevene]] [[konsulaat]].
 
Habarovski [[sõpruslinn]]ad on [[Harbiin]] (Hiina), [[Niigata]] (Jaapan), [[Portland]] ([[USA]]), [[Bucheon]] ([[Lõuna-Korea]]) ja [[Victoria (Kanada)|Victoria]] ([[Kanada]]).
 
Habarovski vaateidvaadet ja Nikolai Muravjov-Amurskit on kujutatud Venemaa 5000-[[Venemaa rubla|rublasel]] rahatähel.
 
== Välislink ==
26 535

muudatust