Erinevus lehekülje "Johann Pulk" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
(Uus lehekülg: '''Johann Pulk''' (ka '''Johan Pulck''' ja '''Johannes Vulleck'''; surnud umbes 1535) oli eesti päritolu Saare-Lääne piiskopkonna [[toomhärra...)
 
P
'''Johann Pulk''' (ka '''Johan Pulck''' ja '''Johannes Vulleck'''; surnud umbes [[1535]]) oli [[eesti]] päritolu [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] [[toomhärra]] ja ametnik.
 
Pulga lapsepõlve ja nooruse kohta pole midagi teada, kuid ta pärines [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] aladelt. Tõenäoliselt sai ta ka oma hariduse [[Tartu]] linna- või toomkoolis. Pulga eesti päritolu on teada temaaegsetest dokumentidest, kus teda on mitu korda nimetatud mittesakslaseks Tartu stiftist. [[1509]]. aastal immatrikuleeriti ta aga [[Rostock]]i ülikooli, kus Pulk õppis [[teoloogia]]t. [[1514]]. aastaks oli ta Liivimaal tagasi ning asus [[notar]]ina tööle [[Läänemaa]]le. Kuigi mitmed tolleaegseted Tartust pärinevad vaimulikud said ameteid Saare-Lääne piiskopkonnas, oli vähe neid, kes sinna ka reaalselt elama asusid. Pulk oli aga üks viimastest ning hakkas tänu oma usinale tööle seal peagi ka karjääri tegema. Hiljemalt [[1518]]. aastaks sai temast piiskopkonna maakirjutaja, kelle pidada oli [[Lihula]] maaraamat, mis oli sisuliselt kogu Läänemaa [[vakuraamat]]uks. See raamat on ka siiani alles. [[1519]]. aastal lahkus ta aga maakirjutaja ametist ning peagi sai temast kõrgvaimulik: [[1522]]. aastal valiti ta Saare-Lääne toomkapiitlisse, temast sai toomhärra. Pulga, sugustel lihtsat päritolu inimestel oli toona raske kapiitlisse pääseda, sest seal tegutsesid kohalikud mõjukad aadlisuguvõsad (Ungernid, Üxküllid, Fahrensbachid ja teised), kuid tänu tublile tööle ja edasipüüdlikkusele osutus see siiski võimalikuks ka mitmetele teistele peale Pulga. Eesti päritolu toomhärrasid siiski tema kõrval ei teata.
 
[[1527]]. aastal sai Pulgast toomskolastik, kelle ülesannete hulka kuulus koolielu eest hoolitsemine, aga samuti tegeles ta näiteks isegi toomkapiitli istungite juhtimisega piiskopi äraolekul. Lisaks skolastiku kohale pidas Pulk veel ka piiskopkonna majandusülema, ökonoomi kohta.
24 645

muudatust