'''Pille Valk''' ([[21. detsember]] [[1959]] – [[12. september]] [[2009]] [[Tartu]]) onoli [[eestlased|eesti]] ajaloolane ja teoloog, usuteaduse doktor alates [[2002]]. aastast.
Lõpetanud [[1978]]. aastal [[Nõo Keskkool]]i, sooritas ta edukalt sisseastumiseksamid [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo osakonda, mille lõpetas [[1983]]. aastal ''[[cum laude]]'' ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana.
Hiljem, [[1990]]. aastal läbis ta [[teoloogia]] kursused [[Helsingi Ülikool]]is.
Pille Valk kaitses [[1995]]. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas [[magistrikraad]]i. Tema magistritöö teemaksteema oli "Usuõpetus Eesti koolides aastatel 1918–1940". Aastal [[2002]] kaitses ta sama ülikooli usuteaduskonna juures [[doktorikraad]]i väitekirja "Eesti kooli religiooniõpetuse kontseptsioon" alusel.
Pedagoogitööd alustas Pille Valk aastal [[1983]] [[Kehra Keskkool]]i aja-ajaloo ja kultuuriloo õpetajana, siirdudes sealt [[1990]]. aastal tööle Tartu Ülikooli. Oli aastatel 1990–1995 filosoofiateaduskonna ajaloo osakonna lektor ning õpetabõpetas alates [[1993]]. aastast Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Alates [[2003]]. aastast onoli ta praktilise usuteaduse õppetooli [[dotsent]].
Alates [[2005]]. aastast töötabtöötas Pille Valk lisaks ka Helsingi Ülikoolis käitumisteaduskonna õpetajakoolituse osakonna dotsendina. Samuti loebluges ta kirikuajaloo loenguid [[Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar|Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilises Seminaris]].
Pille Valk onoli Eesti juhtivaid eksperte religioosse kunsti ja religioonihariduse, eelkõige koolide usu- ja usundiõpetuse alal. Alates [[2001]]. aastast onoli ta üleriigilise religiooniõpetuse ainenõukogu esimees.
Pille Valk suri pärast rasket haigust 12. septembril 2009. a. Tartus.
