Redaktsioon: 8. september 2009, kell 22:16 redigeeri N.N. (arutelu \| kaastöö) 195 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. september 2009, kell 00:17 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 894 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1979-013-43, Wilhelm Canaris.jpg~~\|right~~\|thumb\|Wilhelm Canaris~~\|250px~~]] '''Friedrich Wilhelm Canaris''' ([[1. jaanuar]] [[1887]] [[Aplerbeck]] [[Dortmund]]i lähedal – [[9. aprill]] [[1945]] [[Flossenbürgi koonduslaager]]) oli Saksamaa sõjaväeluure [[Abwehr]]i ülem. Esimese Maailmasõja ajal teenis Canaris ristlejal "Dresden", mis uputati [[1915]]. aastal [[Tšiili]] ranniku ääres ning meeskond [[interneeritud\|~~interneerit~~interneeriti]]i. Ta ~~Põgenes~~põgenes interneeritute laagrist ning suundus omal käel ~~läbi~~ [[Argentina]] ja ~~Hollandi~~[[Holland]]i kaudu Saksamaale. Aastal [[1916]] saatis ~~Mereväeluure~~mereväeluure ta ~~Hispaaniasse~~[[Hispaania]]sse, kus ta ~~teostas mitu edukat värbamist ja~~ lõi ~~agentuurvõrgu~~agendivõrgu, mille eesmärk oli varustada saksa allveelaevu Hispaania ja ~~Portugali~~[[Portugal]]i territooriumilt. Noorpõlves Canaris uskus, et on [[Kreeka]] [[admiral]]i ja paljukordse peaministri [[Konstantinos Kanaris]]e järeltulija. [[1938]] tõestas genealoogiline uuring, et see polnud nii. Tema vanaisa oli [[Itaalia]] emigrant Canarisi, kes saksapärastas oma nime, kui astus [[luterlus\|luteri usku]]. ==Weimari vabariik== Canaris oli vabakorpuste juhi [[Hermann Ehrhardt]]i usaldusisik. [[1919]]. aastal kuulus ta sõjakohtusse, mis käsitles [[Rosa Luxemburg]]i ja [[Karl Liebknecht]]i tapmistes süüdistavate vabakorpuslaste süüasja. Sama sõjakohus mõistis mitu süüalust õigeks. ~~Aasta hiljem osales ta [[Kappi putš]]is, mille järel ta arreteeriti, kuid lasti lühikese aja möödudes taas vabadusse.~~ Aasta hiljem osales ta [[Kappi putš]]is, mille järel ta arreteeriti, kuid lasti lühikese aja möödudes taas vabadusse. ==Natsionaalsotsialismi ajal== [[1935]]. aastal sai temast ~~Abwehri~~[[Abwehr]]i ülem. Pärast [[Stalingradi lahing]]ut plaanis Canaris [[riigipööre]]t terve natsirežiimi vastu. Selle käigus oleks paljusid juhtivaid natse süüdistatud kuritegudes. [[Hitler]] oleks vahistatud hullumeelsena, lähtudes sellest, et Esimeses Maailmasõjas sattus ta mürkgaasirünnaku kätte, ja eluks ajaks vangi mõistetud. [[Heinrich Himmler]] kahtlustas Canarist pikka aega ja saavutas [[1944]]. aasta veebruaris tema asendamise [[Walter Schellenberg]]iga Abwehri juhi kohal. Mõni nädal hiljem pandi ta [[koduarest]]i, mis ei võimaldanud tal osaleda [[20. juuli vandenõu]]s. Pärast vandenõud paigutati Canaris [[koonduslaager\|koonduslaagrisse]], kuid esialgu teda ei hukatud, sest Himmler plaanis teda kasutada kontaktisikuna läbirääkimistel inglastega sõja lõpetamiseks, nii et temast oleks saanud Saksamaa uus juht. Kui need plaanid läbi kukkusid, laskis Himmler Canarise hukata. [[27. aprill]]il [[1937]] autasustati Canarist Eesti [[Kotkarist]]i II klassiga. ==Kirjandus== 16. rida ⟶ 29. rida: {{DEFAULTSORT:Canaris, Wilhelm}} [[Kategooria:Saksamaa inimesed]] [[Kategooria:Kotkaristi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1887]] [[Kategooria:Surnud 1945]]

Wilhelm Canaris: erinevus redaktsioonide vahel