Erinevus lehekülje "Sõnajalgtaimed" redaktsioonide vahel

P
pisut par
P (pisut par)
Sõnajalgtaimede klassifitseerimisel on tõsiseks raskuseks varjatud liigid. Varjatud liik on väliselt väga sarnane mõnele teisele liigile, kuid erineb sellest geneetiliselt, nii et omavaheline ristumine on võimatu. Mõnikord on selleks mingi liigi diploidne ja tetraploidne vorm. Paljudel juhtudel tuleb niisuguses olukorras määrata uus liik. Tõenäoliselt on veel palju varjatud sõnajalaliike avastamata ja määramata.
 
Sõnajalgtaimed ilmusid [[kivistis]]tesse varases [[karbon]]is. [[Triias]]est on teada juba palju tänapäevaseid [[perekond (bioloogia)|perekondi]]. Hilis[[kriit (ajastu)|kriidis]] toimus nii-öelda suur aõnajalaplahvatussõnajalaplahvatus: sõnajalgtaimed mitmekesistusid oluliselt ja tekkisid paljud tänapäeva perekonnad. Suur osa [[fossiilne kütus|fossiilsetest kütustest]], näiteks [[põlevkivi]]st, koosneb [[keskaegkond|keskaegkonna]] sõnajalgtaimede jäänustest.
 
Sõnajalad koondavadvõtavad endasse [[pinnas]]es olevaid [[raskemetallidraskemetall]]e ja mürkainedmürkaineid, eriti [[arseen]]i. Sel põhjusel kasutatakse sõnajalgu pinnase puhastamiseks. [[Moskiitosõnajalg]] võtabseondab õhust [[lämmastik]]ku, mida seejärel teised taimed saavad kasutada:; sel põhjusel kasutatakse moskiitosõnajalga [[põllumajandus]]es.
 
Sõnajalgu kasutatakse vahel meditsiinis haavade raviks ja puhastamiseks. Sitketest sõnajalgadest saab häid sidemeid. Kui sõnajalalehe alapoolega hõõruda [[kõrvenõges]]e kõrvetusejälgi, siis kaob kõrvetus ära.