Jäärak: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 736 baiti ,  12 aasta eest
resümee puudub
PResümee puudub
Resümee puudub
'''Jäärak''' ehk '''uhtorg''' ehk '''ovraag''' on [[negatiivne pinnavorm]], mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on [[kanjon]]ist väiksem, aga [[vihmauure|vihmauurdest]] suurem. Uhtoru pikkus võib ulatuda mõnest meetrist kuni mitme kilomeetrini.
 
Uhtorud on levinud [[Euroopa]]s [[rohtla-]]s ja metsarohtlavöötmes,metsarohtlas [[Sise-Aasia]]s, [[Hiina]]s [[lössivöönd]]is, [[USA]]s ja teistes piirkondadesmujal.
 
Kui jääraku nõlvad muutuvad lamedamaks ja on kaetud taimestikuga, siis tekib [[uurak]]. Jäärak ja uurak erinevad selle poolest, et uuraku servades on [[pinnas]] kinnistunud, kaetud [[rohi|rohu]] ja vahel põõsastega ega erodeeru edasi, seevastu jäärakus on pinnas paljastunud ja ta on vastuvõtlik [[erosioon]]ile.
Jäärakud kahjustavad põlde ja tekitavad kahju [[põllumajandus]]ele.
 
Jäärakud kahjustavad [[põld]]e ja tekitavad kahju [[põllumajandus]]ele. Sellepärast on välja töötatud võtted pinnase ärauhtumise vältimiseks, näiteks niiskuse paigalhoidmise kaudu põldudel. Nende võtete hulka kuuluvad vallid, terrassid, kuivenduskanalid, [[pais]]ud, [[tamm (ehitis)|tamm]]id, tugiseinad jne. Olemasolevate jäärakute laienemise vältimiseks istutatakse nende kallastele [[mets]]a, mille juured hästi pinnast kinni peavad, ja kaitstakse olemasolevat metsa. Jäärakute kaldaid muudetakse laugemaks, et pinnas sellesse nii kergesti ei variseks.
Kui jääraku nõlvad muutuvad lamedamaks ja on kaetud taimestikuga, siis tekib [[uurak]].
 
[[Kategooria:Pinnavormid]]
27 824

muudatust