Sinihape: erinevus redaktsioonide vahel

'''Sinihape''' ehk '''vesiniktsüaniidhape''' ([[keemiline valem]] '''HCN''') on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva [[mürk|mürgina]]. Mürgine toime on tingitud [[hapnik]]u kasutamist reguleerivate [[rakk]]ude rauda sisaldavate [[ensüüm]]ide blokeerimisest. Mürgitusnähud on kõrvetustunne, hingamisraskused, [[süda]]metegevuse häired, [[kesknärvisüsteem]]i halvatus ja [[surm]]. Inimesele surmav kogus sinihapet on 50–60 mg{{lisa viide}}.

[[Luuviljad]]e (ploomid[[ploom]]id, [[kirss|kirsid]], virsikud[[virsik]]ud, aprikoosid[[aprikoos]]id) seemned sisaldavad [[amügdaliin]]i, mis ensüümide ja vee toimel kergesti hüdrolüüsub, andes sinihappe, [[glükoos]]i ja [[bensaldehüüd]]i. Seetõttu tuleks luuviljaliste seemnetuumi süües olla ettevaatlik ning hoidistamisel on soovitav ploomidest ja kirssidest kivid eemaldada{{lisa viide}}.