Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 276 baiti ,  10 aasta eest
resümee puudub
}}
 
'''Pääsküla''' on ajalooliselt tuntud küla [[Tallinn]]a kesklinnast 12 km kaugusel kagu pool [[Pääsküla jõgi|Pääsküla jõe]] ääres kohas, kus seda ületab Tallinnasse suunduv kirde-edela suunaline tee (mis praegu on tuntud kui Pärnu maantee).
 
== Pääsküla ajalugu ==
Ajaloolistest allikatest mainitakse esmakordselt Pääsküla [[Taani hindamisraamat]]us juba [[1241]]. aastal. See viitab küla väga pikale ajaloole, mis on arvatavasti tublisti üle tuhande aasta. Arheoloogilisi uuringuid on Pääskülas vististi tehtud, kuid nende tulemused ei ole laiemalt teada.
 
Ajaloolistest ehitistest on säilinud vaid mitte väga vana üle jõe viiv võlviga kivisild.
 
Muud ehitised on kas hävinud või oluliselt ümber ehitatud. Siiski võis veel paar aastakümmet tagasi näha nii mõneski majas või majapidamishoones palkseina juppe või paest ja põllukivist laotud osi. Nüüdseks on needki suures osas kaetud või lammutatud.
 
Vanade ehitiste kaitset Nõmme linnaosa valitsus ei ole Pääskülas praktiliselt suutnud rakendada. Kivisild on arhitektuurimälestisena siiski kaitse alla võetud.
 
== Pääsküla asum ==
Praegu administratiivselt Tallinna linna [[Nõmme linnaosa]] koosseisu kuuluv Pääsküla on arvatavasti elanike arvult suurim asum Nõmmel. Põhjuseks on see, et siin paikneb palju suuri korter-elamuid.
 
== Ajalugu ==
 
Vanem osa Pääskülast, mis on tuntud kui Vana-Pääsküla, ongi tõepoolest see osa asumist, mis on varem olnud küla. See osa Pääskülast asub Pääsküla jõe vahetus läheduses.
Lisaks on jõe kallastele tekkinud ka '''Laagri'''ks kutsutav asula, mis sisuliselt on Vana-Pääsküla loode- ja põhjasuunalise laienemise tulemus. Laagri asulat eraldab Vana-Pääskülast raudtee, millel on Laagri nime kandev rongipeatus, kuigi sisuliselt on sama hästi tegemist Vana-Pääskülaga.
Oma nime on Laagri asum saanud seal I Maailmasõja ajal asunud sõjaväelaagri järgi. Oma olemuselt on Laagri asula olnud siiski põllumajandusega seotud, ja ka administratiivselt kuulub ta senini Harju maakonna Saue valla koosseisu.
 
== Ajalugu ==
 
Ajaloolistest allikatest mainitakse esmakordselt Pääsküla [[Taani hindamisraamat]]us juba [[1241]]. aastal. See viitab küla väga pikale ajaloole, mis on arvatavasti tublisti üle tuhande aasta. Arheoloogilisi uuringuid on Pääskülas vististi tehtud, kuid nende tulemused ei ole laiemalt teada.
 
Ajaloolistest ehitistest on säilinud vaid mitte väga vana üle jõe viiv võlviga kivisild.
 
Muud ehitised on kas hävinud või oluliselt ümber ehitatud. Siiski võis veel paar aastakümmet tagasi näha nii mõneski majas või majapidamishoones palkseina juppe või paest ja põllukivist laotud osi. Nüüdseks on needki suures osas kaetud või lammutatud.
 
Vanade ehitiste kaitset Nõmme linnaosa valitsus ei ole Pääskülas praktiliselt suutnud rakendada. Kivisild on arhitektuurimälestisena siiski kaitse alla võetud.
 
== Pääsküla nimi ==
 
Ühe versiooni järgi on nimi tulnud sellest, et tegemist on jõest ülepääsemise kohaga. Algselt oli arvatavasti tegemist vaid koolmekohaga, kus teekonnalised Tallinnasse minnes või sealt tulles jõge ületasid jõest "läbi" minnes, ja nii edasi pääsesid - siit (Üle- või Läbi) Pääs(u)küla).