Vastseliina Katariina kogudus: erinevus redaktsioonide vahel

Vastseliina jõudis luterlus tunduvalt hiljem, kui mujale Eesti- ja Liivimaale. Kui üldiselt oli luterlus 16. sajandi lõpul Liivimaal juba kinnistunud, siis Vastseliina saabus esimene luteri õpetaja alles 1626.a..1626-1627 algas Vastseliina kihelkonna väljakujunemine enam-vähem samal kujul, kui ta oli 20. sajandi alguses. Esimese luteri õpetaja ametiajal pandi alus kirikumõisale ja kirikumaadele, ehitati kirikuõpetaja maja ning määrati kindlaks kirikumaksud. Kirikumaks maksti iga ½ adramaa pealt 1 külimit rukkeid, 1 külimit otri, 1 külimit kaeru, 1 peo linu. Lapse ristimise eest 6 krossi, laulatuse eest 8 rahatükki (Pundstück). 1634.a. tuli Rootsi kroonu poolt käsk Vastseliina vana linnusekabeli juurde veel üht puukirikut väljapoole lossi ehitada. Vist ei pidanud valitsus sündsaks, et rahvahulk alati linnuse sees kabelis käis. See korraldus leidis täitmist alles 1651, mil linnuse ees kirik tegelikult valmis sai ja Püha Katariina kirikuks pühitseti. Sellest räägitakse 1669.a. kirikuvisitatsiooniprotokollis. Samas protokollis teadustatakse veel, et linnuses olevat väike kirik valmis altari ja kantsliga, mis punase riidega üle tõmmatud. See esimene meieusuline kirik seisis vaevalt poolsada aastat, sest 1702.a. nelipühi esimesel pühal hävines ta ühes Vastseliina linnusega Vene suurtükitule all. Põhjasõja ajal viidi koos teiste Vastseliina elanikega vangidena Venemaale ka Vastseliina kirikuõpetaja ning kuni 1726. aastani oli kihelkond õpetajata. Vaimulikke talitusi täitsid naaberkihelkondade kirikuõpetajad. Kui Põhjasõja haavad paranenud olid, ehitati teine kirik (1720-1725), kuid mitte enam lossi juurde, vaid 6 versta eemale, praeguse kirikuõpetaja maja kohale. Seegi kirik oli puust ja ehituse poolest arvatavasti nõrgavõitu, kuna juba 1769.a. kindlama hoone järele tarvidust tunti. Samal aastal parandati kirikut põhjalikult ja kohe alustati ka uue kivist kiriku rajamist. Ehitustöö jõudis lõpule 7. augustil 1772. Kestis 1769-1772. Pühitseti 23. augustil 1772.a. See kirik püsib ümberehitatult tänaseni. Ehitus läks maksma 5063 rbl. ja 24 kop. Sellest rahast kinkis kiriku patroon rittmeister Karl von Liphardt 3150 rbl. Kiriku varandustest saadi 1242 rbl., puuduv osa 671 rbl. 24 kop. kaeti korjanduse teel kihelkonna rahva poolt. 1774.a. muretseti kirikule orel. 1843.a. remonditi kirik põhjalikult ja patroon von Liphardt kinkis kirikule uue, Tartus Kessleri juures valmistatud 10-registrilise oreli ja uue altaripildi. 23. sept. 1872 tähistas Vastseliina kogudus oma pühakoja 100. aastapäeva.. Selleks ehitati kiriku torn ümber ja täiendati tema kuju. Ka võeti sel tähtpäeval praegune armulauakann esimest korda tarvitusele. 1899-1901 ehitati suur osa kirikut arhitekt Pohlmanni plaani järgi ümber. Suurendatud kiriku pühitsemine toimus novembris 1901. Kirikus on 860 istekohta. (Võru kirikus 600, Kanepis 1000, Rõuges 560, Pindis 300 istekohta. 1929.a. andmed.) 1911.a. sai kirik uue oreli, mille valmistajaks olid vennad Kriisad, selles orelis on ka 6 registrit vanast Kessleri orelist. 19. sajandi algul levib Vastseliinas vennastekoguduse liikumine. 1808.a. õnnistatakse Raadi külas esimene palvemaja. Koguduseliikmete arv tõuseb 398-le. Teine palvemaja ehitati Marga külla. Liikumine edenes hooga; varsti oli liikmete arv umbes 600 ja aastasaja lõpul peeti palvetunde pea igas koolimajas. Aastail 1845-1846 võttis hoogu vene usku pöördumine. Umbes 400-500 inimest vahetasid usku. Selle põhjuseks oli siin, nagu mujalgi, lootus saada maad. Aastasaja viimasel veerandil kasvas kihelkonna elanike arv võõraste sisserändamise tulemusena (üle 200 sakslase ja umbes 200 lätlast), hakkas aga varsti vähenema väljarändamise tõttu. Rännati Siberisse, Tveri ja Vologda kubermangu.

* [[Ago Viljari]] 1944–1971

* [[Aldur Parts]] 1971–1985

* [[Ivo Pill]] 1990

* [[Ove Sander]] 1990–1998

 

==Vaata ka==

*[[Vastseliina kirik]]