'''Robert Kannukene''' ([[14. veebruar]] [[1910]] Vana-Antsla vald, [[Võrumaa]] – [[14. juuni]] [[1992]] [[Keila]]) oli eesti usuteadlane ja kirikuõpetaja.
Lõpetas 1929 [[Hugo Treffneri GümnaasiumiGümnaasium]]i ja 1935 Tartu Ülikooli usuteaduskonna mag. theol. kraadiga. 1938 teaduslik stipendiaat Berliini ja Groningeni, 1939 Pariisi ülikoolis. [[Korp! Faternitas Estica]] vilistlane.
Õppejõuna jõudis alustada Tartu Ülikooli usuteaduskonnas (1939–1940), mis aga suleti [[nõukogude okupatsiooniokupatsioon]]i alguses. [[Saksa okupatsiooniokupatsioon]]i ajal osales usuteaduskonna taastamiskatsetes ja tegevuses usuteaduse instituudi kujul. 1946 jätkati kõrgema usuteadusliku hariduse andmist [[EELK UI|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudis]] (algne nimi: Usuteaduslik Kõrgem Katsekomisjon). Kannukene töötas võrdleva usuteaduse professorina kuni emeriteerumiseni aastal 1989.
Kannukene oli [[Pöide kogudus|Pöide]], [[Muhu kogudus|Muhu]] ja [[Saaremaa Jaani kogudustekogudus]]te õpetaja (1942–1943), seejärel kauaaegne [[Urvaste kogudus|Urvaste]] (1944–1978) ja [[Karula kogudusekogudus]]e õpetaja (1944–1949) ning [[Võru praostkond|Võru praostkonna]] [[praost]] (1949–1978) ning viimaks [[Keila kogudusekogudus]]e õpetaja (1978–1989) ja [[Lääne-Harju praostkond|Lääne-Harju praostkonna]] praost.
1980 omistas EELK Usuteaduse Instituut Kannukesele usuteaduse audoktori kraadi.
