Vikipeedia

Koiva jõgi: erinevus redaktsioonide vahel

Artikkel Arutelu

Koiva jõgi (muuda)

Redaktsioon: 2. september 2009, kell 14:28

Lisatud 1154 baiti ,  14 aasta eest
resümee puudub
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
| jõe_nimi = Koiva
| pildi_nimi = Koiva ja liivakivi.jpg
| pildi_link = Koiva keskjooksul,keskjooks [[Cēsis]]e ja [[Sigulda]] vahel, [[Paljandumine|paljanduvad]] [[Amata lade]]me ([[Devon]]i [[ladestu]]) [[liivakivi]]d
| jõe_lähe = [[Vidzeme kõrgustik]]
| suue = [[Liivi laht]]e
| valgla_maad = [[ImagePilt:Flag of Latvia.svg|25px]] [[Läti]]<br/>[[ImagePilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti]]
| pikkus = 452 km
| valgla_pindala = 9800 km&sup2;²
| jõe_langus = 234 m
| jõe_lang = 0,52 m/km
| äravool =
| paremad_lisajõed = [[Tirza]], [[Mustjõgi]]
| vasakud_lisajõed = [[Palsa]], [[Vija]], [[Amata]]
}}
 
'''Koiva''' ([[läti keel]]es '''Gauja''', [[liivi keel]]es Koiva) on [[jõgi]] [[Läti]]s.
'''Koiva''' ([[läti keel]]es ''Gauja'') on jõgi [[Euroopa]]s [[Läti]]s. Algab [[Vidzeme kõrgustik]]ult. [[Ülemjooks]]ul voolab kirdesse läbi mitme [[järv]]e. [[Keskjooks]]ul suundub loodesse laias [[jõeorg|orus]] mööda [[Eesti]] ja [[Läti]] [[riigipiir|piir]]i. Seejärel keerab edelasse ja voolab läbi [[Valmiera]] (Volmari), [[Cēsis]]e (Võnnu), [[Turaida]] ja [[Sigulda]], moodustades sügava [[jõeorg|oru]]. Suubub [[Liivi laht]]e.
 
JõeSee keskjooksu452 ümbritsevalkm alal,pikkune Valmierastjõgi Siguldani,on asubpikim Lätis voolav jõgi ([[Gauja rahvusparkDaugava]]t voolab Lätis ligi 100 km vähem). JõeTähelepanu kaldalväärib, paljanduvadet [[Devon]]iKoiva lähe on linnulennult vaid 90 km kaugusel suudmest. Jõe [[liivakivivalgla]]d on 9800 km² suur. Koiva [[Jõe langus|langus]] on 234 meetrit, mis teeb [[Jõe lang|languks]] 0,52 m/km.
 
Gauja algab [[Vidzeme kõrgustik]]ul [[Cēsise rajoon]]is. [[Ülemjooks]]ul voolab ta itta, läbib mitu [[järv]]e ja [[Jaunpiebalga]] asula ning jõuab [[Gulbene rajoon]]i. [[Lejasciems]]is algab [[keskjooks]], jõgi suundub loodesse laias [[jõeorg|orus]], läbib [[Alūksne rajoon]]i ja [[Koivaliina]] ning 18 km voolab [[Eesti]] ja Läti [[riigipiir|piir]]ijõena. Seejärel keerab Koiva edelasse ning voolab läbi [[Valka rajoon]]i ja [[Strenči]], [[Valmiera rajoon]]i ja [[Valmiera]] (Volmari) ning jõuab tagasi Cēsise rajooni, kus läbib [[Jānmuiža]], [[Cēsis]]e (Võnnu) ja [[Ligatne]]. Jõe [[alamjooks]] kulgeb [[Riia rajoon]]is, kus Koiva läbib [[Turaida]] ja [[Sigulda]], [[Gauja]] ja [[Ādaži]] ning suubub [[Carnikava]] lähedal [[Liivi laht]]e.
See 452 km pikkune jõgi on pikim [[Läti]]s voolav jõgi ([[Daugava]]l on Lätis voolamas ligi 100 km vähem). Tähelepanuväärne on, et Koiva lähe on linnulennult vaid 90 km kaugusel suudmest.
 
[[Suue|Suudmes]] on jõgi 80–100 m lai. Jõe vooluhulk suudmes on 13,7–300, keskmiselt 70,7 m³/s.
 
Koiva suurimad lisajõed (lähtest suudme poole) on [[Tirza]] (parempoolne), [[Palsa]] (vasakpoolne) ja [[Mustjõgi]] (parempoolne), [[Vija]] (vasakpoolne) ja [[Amata]] (vasakpoolne).
 
Jõe keskjooksul Valmierast Siguldani asub [[1973]] rajatud [[Gauja rahvuspark]]. Jõe kaldal paljanduvad [[Devon]]i [[liivakivi]]d, moodustades kuni 90 m sügavuse sügava oru. Lisaks on jõgi ise Siguldas kuni 85 m sügav. Rahvuspargis on ka Turaida, Sigulda ja [[Krimulda]] lossi varemed.
 
Koiva vesi on võrreldes teiste Läti jõgedega külm.
 
Peaaegu kogu pikkuses kasvab Koiva kaldal [[okaspuumets]], kuid seal asub ka kaitsealune Koiva [[puisniit]].
 
Lätis sündinud maadeavastaja [[Aleksandrs Laime]] andis Gauja nime ühele jõele, mis [[Venetsueela]]s ülalpool [[Angeli juga]].
 
Tänapäeval on Gaujal levinud [[kanuu]]sõit.
{{täienda}}
 
[[Kategooria:Läti jõed]]
Taivo
Administraatorid
28 373

muudatust

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Mobiilierinevus/1675287"