Zwiesprache: erinevus redaktsioonide vahel

Noorpõlves oli mulle tavaelus erandiks üksnes "religioosne". Tulid tunnid, mis olid asjade kulust välja võetud, miski lõhkus argielu kõva kesta. Ja siis oli aajade tavapärane püsivus rikutud. Toimunu hävitas argielu seadust. "Religioosne kogemus" oli kogemus Teisest, mis ei mahu eluseosesse. Ta võis alata millestki tavapärasest, mingi hästi tuttava objekti kaemisest, mis järsku muutus salapäraseks ja pelutavaks ning lõpuks läbipaistvaks, viies saladuse pimedusse ühes selle sähvivate välkudega. Ent aeg võis olla katki rebitud ka ilma igasuguse ajendita, – algul purunes maailma kindel ehitus, seejärel kadus veel kindlam enesekindlus, ja see olemuseta olend, kes sa äsja olid, kes nüüd on sulle juba tundmatu, andus üle asjade täiusele. "Religioosne" võttis inimese tema keskkonnast välja. Teisele poole jäi tavaelu oma tegemistega, siin aga valitsesid loobumus, kirgastus, vaimustus väljaspool aega, väljaspool tagajärgi. Järelikult haaras minu enda olemasolu siinpoolset ja sealpoolset, ja nende vahel ei olnud muud seost peale ülemineku tegeliku silmapilgu.

 

 

Asi oli ainult selles, et ükskord päeval pärast hommikul kogetud "religioosset" inspiratsiooni võtsin ma kodus vastu noormehe, panemata sellesse suhtlemisse kogu hinge. Ma ei olnud ebapiisavalt armastusväärne, ma ei suhtunud temasse vähem tähelepanelikult kui tema eakaaskastesse, kes sel ajal tavaliselt käisid minu juures nagu oraakli juures, kes laskub nendega vestlusse, ma olin tähelepanelik ja avatud, kuid ma ei vaevunud ära arvama küsimusi, mida ta mulle ei esitanud. Nendest küsimustest sain ma teada hiljem, varsti pärast seda ühelt tema sõbralt – teda ennast ei olnud enam elavate kirjas, –sain teada nende olemuslikust sisust, sain teada, et ta ei tulnud minu juurde juhuslikult, vaid saatuse käsul, tuli just minu juurde, tuli just sel tunnil mitte lobisemise pärast, vaid vastust saama. Mida me ootame, kui me meeleheites ikkagi läheme mingi inimese juurde? Tõenäoliselt tema kohalolekut, millega meile öeldakse, et mõte ikkagi on.