Udria: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
34. rida:
17. sajandist on Udria ojal teada vesiveski, mis lammutati 1900. aastal Kotšnevi lossi pargi laiendamise käigus. Veski kohal on jõel juga ning siia tehti pargi laiendamise käigus jalutussild. Lossi peahoone hävis [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus. Loss ja maad vahetasid omaniku Monte Carlo [[kasiino]]s.
 
Udria küla maad kuulusid [[Laagna mõis]]ale. Küla põlispered olid vabad talupojad ja seepärast olid Udria külas renditalud juba 19. sajandi algul võibolla veelgi varem. Mõisale tasuti [[rent]]i [[raha]]s, viljas või heinas, tegu (teopäevi) tehti ainult juhul, kui mõisale võlgu jäädi. Enne mõisamaade rendi- ja müügitaludeks jagamist vastavalt [[1856]]. aasta talurahvaseaduse vastuvõtmise ajal oli Udria külas talusid rohkem, kuid enamik olid väiksed 1–1,5 päeva talud. Peale ümberkruntimist muudeti talud 2–3 päeva taludeks. Päevatalu tähendas künni pinda, mida üks hobuserakend päevas künda jõudis, sinna juurde kuulusid heina- ja karjamaad. Talude arv vähenes umbes kahekümne võrra. Maata jäänud pered rändasid Narva jõe taha Laagna mõisnikule kuulunud mõisa rentnikeks, kuhu neile mõisa kulul majad ehitati. [[Meriküla mõis]] eraldus Laagna mõisast [[1861]] aastal, siis müüdi ka Udria küla maad [[Meriküla mõisalemõis]]ale.
 
Udria küla muutus 19. sajandi teisel poolel suvitusrajooniks sarnaselt [[Narva-Jõesuu]] ja [[Meriküla]]ga. Meräärsed talud ehitasid suvilaid ja rentisid neid suvitajatele. Udria talumeestel olid head hobused ja vedruvankrid ([[kaless]]id), millega veeti suvitajaid [[Auvere raudteejaam]]ast puhkekohtadesse ja tagasi ning teeniti sellega lisaraha.
49. rida:
Udria küla evakueeriti saksa sõjaväe korraldusel aprillis 1944, enne [[Narva jõgi|Narva jõe]] lahinguid. Saksa sõjavägi lammutas pommitamisest terveks jäänud hooned kaitserajatisteks. Need, mis säilisid pärast lahinguid Narva jõel, hävitati [[Sinimägede lahing]]u käigus, kuna Udria, Hiiemetsa, [[Auvere]] ning Hundinurga külade maadelt toimusid rünnakud [[Sinimäed|Sinimägedele]]. Peale lahinguid oli Udria küla 118 majapidamisest säilinud kahe maja seinad ja mõned maakivist müürid. Tagasi tulid külla väga vähesed ning pärast sõda taastati ainult 18 majapidamist.
 
[[2. juuniljuuni]]l [[1933]] pandi nurgakivi [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] käigus toimunud [[Utria dessandi mälestusmärk|Udria dessandi mälestusmärgile]]. Mälestusmärgi paigaldamise eestvedaja oli selts Olew. Ausammas lõhuti nõukogude võimu poolt [[1940]]. aastal.
[[1991]]. aastal taastasid Udria külast pärit inimesed Udria dessandile pühendatud ausamba. Uue kivi raius [[skulptor]] [[Jüri Ojaver]], muud tööd tegid [[Mart Laht]], [[Urmas Kuusk]], [[Jaan Ojaver]], [[kunstnik]] [[Mati Rautso]], [[Vello Kärsten]] ja [[Jüri Lippo]].
 
Traditsiooniks saanud iga-aastane [[Erna Selts]]i, Vaivara vallavalitsuse, [[Eesti Kaitseliit|kaitseliidu]] [[Eesti Kaitseliidu Peastaap|peastaabi]] ja kaitseliidu [[Alutaguse malev]]a korraldatud sõjalissportlik mäng - ''Udria dessant'' Udria ümbruses. Sõjamänguga meenutatakse 17. – 18. jaanuaril 1919. aastal toimunud edukat dessanti Eesti mereväe alustelt Udria randa, Eesti meredessantpataljoni[[meredessant]][[pataljon]]i 400 mereväealse ja 600 Soome vabatahtliku osavõtul. Traditsiooniks on saanud ka jaanipäeva[[jaanipäev]]a ja [[muinastulede öö]] korraldamine küla keskmes.
 
== Haridus ==