Olivier' salat

Olivier' salat on toit, mille algse retsepti autor oli väidetavalt 1860ndatel aastatel Moskva restorani Ermitaaž prantslasest peakokk Lucien Olivier. Salati tegi eriliseks Olivier' oma leiutatud majoneesikaste oliiviõlist, valge veini äädikast ja sinepist. Koostisosadena on nimetatud põldpüü liha, vasikakeelt, kaaviari, salatit, vähisabasid, marineritud kurki, kappareid, keedumuna, keedukartulit ja sojaube. Võimalik, et komponendid varieerusid hooajaliselt. Esimene trükitud retsept aastast 1894 nimetab salati koostisainetena pool laanepüüd, kaks kartulit, üks väike kurk või suurem kornišon, 3-4 salatilehte, 3 vähisaba, veerand klaasi kallerdunud lihaleent, 1 teelusikatäis kappareid, 3-5 oliivi ja provanssaali kastet (majoneesi). Legendi kohaselt varastas kuulsa kastmeretsepti kokaabi Ivan Ivanov ning hakkas konkureerivas Moskva restoranis pakkuma sarnast rooga nimega Pealinna salat.

Aja jooksul asendusid nii Olivier' kui Pealinna salati retseptides kallimad ja eksklusiivsemad koostisained odavamate ja kättesaadavamatega, mõlemast salatist on sadu erinevaid variante. Tänapäeval Venemaal ja mitmel pool mujal Ida-Euroopas tüüpilise Olivier' salati retseptis on pea alati keedukartul, keedumuna, mingi lihatoode (vorst, sink, keel, külm praeliha), marineeritud kurk, konservherned ja majonees; lisatud võib olla sibulat, värsket kurki, porgandit jm.