Põlduba: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '''Põlduba''' (ladina k ''Vicia faba'') on laialt levinud üheaastane kultuurtaim liblikõieliste sugukonnast, kuulub kaunviljade hulka. Põldoa püstised nel...
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 30. august 2009, kell 19:01

Põlduba (ladina k Vicia faba) on laialt levinud üheaastane kultuurtaim liblikõieliste sugukonnast, kuulub kaunviljade hulka. Põldoa püstised neljakandilise ristlõikega varred on 20...150 cm kõrgused, lehed paarissulgjad, valged õied paiknevad kahe- kuni neljakaupa lehtede kaenlas. Seemned, mida nimetatakse põldubadeks või lihtsalt ubadeks, valmivad 2...3 cm laiustes lihakates ja paksuseinalistes kaunades, igas kaunas 3...8 rohekat kuni pruunikat seemet.

Põldoa seemned (oad), mida tarvitatakse toiduks poolvalminult või valminult, on oma kõrge valgusisaldusega (kuni 35%) väga kõrgeväärtuslik toiduaine. Toorelt on nad tsüanogeensete glükosiidide sisalduse tõttu nõrgalt mürgised, põhjustades seedehäireid, peavalu ja palavikku, seetõttu tuleks ube süüa kuumtöödeldult.

Põlduba hakati toiduks tarvitama ja ka kasvatama Vahemeremaade idaosas ja Edela-Aasias u 6000 e. Kr. Pronksiajal oli põlduba kogu Euroopas tuntud ning jäi enne kontakte Ameerika mandriga ainsaks Euroopas kasvatatud oasordiks. Oasupp põldubadest kuulub eesti rahvustoitude hulka.