Wilhelm Canaris: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 351 baiti ,  13 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
Esimese Maailmasõja ajal teenis ristlejal "Dresden", mis uputati 1915. aastal [[Tšiili]] ranniku ääres ning meeskond [[interneeritud|interneerit]]i. Põgenes interneeritute laagrist ning omal käel suundus läbi Argentiina ja Hollandi Saksamaale. 1916 aastas saatis Mereväeluure ta Hispaaniasse, kus ta teostas mitu edukat värbamist ja lõi agentuurvõrgu, mille eesmärk oli varustada saksa allveelaevu Hispaania ja Portugali territooriumilt.
 
==Weimari vabariik==
veebruarist 1919 kuni märtsini 1920 oli Wilhelm Canaris saksa sõjaministri [[Gustav Noske]] adjutant ja võttis aktiivselt osa Vabatahtlike Korpuse [[Freikorps]] loomisest. [[Weimari vabariik|Weimari vabariigi]] ajal oli valitsusevastase 1920 aasta 20. märtsi nn [[Kappi putš]]i osavõtja.
Canaris oli vabakorpuste juhi [[Hermann Ehrhardt]]i usaldusisik. 1919. aastal kuulus ta sõjakohtusse, mis käsitles [[Rosa Luxemburg]]i ja [[Karl Liebknecht]]i tapmistes süüdistavate vabakorpuslaste süüasja. Sama sõjakohus mõistis mitmed süüalused õigeks. Aasta hiljem osales ta[[Kappi putš]]is, mille järel ta arreteeriti, kuid lasti lühikese aja möödudes taas vabadusse.
 
==Natsionaalsotsialismi ajal==
Peale 23. märtsil 1923 vastuvõetud [[Reichswehr]]i seaduse vastuvõttu täitis erinevaid ametikohti Sõjamere ametkonnas kaitseministeeriumi juures. Hiljem juhatas ristlejat "Silesien".
1935. aastal sai temast Abwehri ülem.
 
1. jaanuaril 1935 määras Sõjalaevastiku ülemjuhataja [[Erich Roeder]] Canarise Sõjaministeeriumi juures asuva luure ja [[vastuluure]] korraldusliku grupi juhiks. Peakontor asus Beliinis aadressil Tirpizufer? 74/76
1938 aastal nimetati Canarise ametkond ümber Ausland/Abwehr/OKW.
{{pooleli}}
[[Saksa sõjaväeluure]] [[Abwehr]]i viimane juht
 
[[id:Wilhelm Canaris]]
384

muudatust