Erinevus lehekülje "Aadlilipkond" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
 
==Rootsi==
Aadlilipkond eksisteerisideksisteeris Rootsis ja selle valdustes [[16. sajand]]ist [[18. sajand]]ini.
 
Tegemist oli Rootsi esimese regulaarse ratsaväeüksusega. On oletatud, et ta ulatub tagasi [[1280]]. aasta ''[[Alsnö stadga]]''<nowiki>'ni</nowiki>, millega Rootsi aadel vastutasuks oma privileegidele kohustus kuningat sõjas aitama nn [[ratsateenistus]]ega.
 
Kindla organisatsiooni andis aadliratsaväele alles [[Erik XIV]] [[1565]]. aastal. Nimetus ''Adelsfanan'' ('aadlilipkond') võeti kasutusele [[1571]].
 
Organisatsioon oli eri aegadel erinev; keskeltläbi vastas aadlilipkond väiksemale [[rügement|ratsaväerügemendile]]. Kui Rootsi ratsavägi (''fanorna'') organiseeriti rügementideks, säilitas aadlilipkond on oma nime. Kõik ohvitserid[[ohvitser]]id olid aalikudaadlikud. [[Gustav II Adolf]]i ajal oli aadlilipkonnal kolm kompaniid[[kompanii]]d Rootsis ja üks Soomes[[Soome]]s. [[1634. aasta valitsemisreform]]i käigus omistati aadlilipkonnale kõrgeim positsioon ratsaväes. Aastal [[1640]] aadlilipkond reorganiseeriti ning juurde tuli neljas kompanii. Pärast [[1658]]. aastat, mil [[Skåne]] läks üle Rootsi koosseisu, rajati viies kompanii Skånesse. 1680. aastatest oli kompaniisid kuus: Upplandi[[Uppland]]i, Soome, Västergötalandi[[Västergötland]]i, Södermanlandi[[Södermanland]]i, Östergötalandi[[Östergötland]]i ja Skåne kompanii. Lipkond tuli kokku ainult sõja korral ning aadli privileegide kohaselt tohtis ta teenida ainult Rootsis. Aastal [[1702]] laskis [[Karl XII]] siiski viia Rootsi kompaniid üle Baltimaadesse. Aadlilipkond osales muu hulgas [[Lundi lahing]]us [[1676]] ja [[Fraustadti lahing]]us (Wschowa lahingus) [[1706]] ning sattus [[1709]] [[Perevolotšna]] all Vene sõjavangi, kuid [[Poltava lahing]]us ei osalenud.
 
Pärast Karl XII surma [[1718]] lakkas aadlilipkond olemast võitlusvõimeline üksus. Viimast korda kutsuti ta kokku [[1743]]. Liikmete arv oli siis 395. Edaspidi eksisteeris ta ainult paberil. Liikmete kohustused piirdusid sellega, et kord aastas tuli teatada kompaniiülemale oma aadress. Nad olid vabastatud teatud maksudest ning neil ei olnud muud sõjaväelist kohustust.
 
Aadlipkonna Soome harus oli 155 meest ning neil oli samasugune staatus nagu Rootsi haru liikmetel.