Redaktsioon: 27. august 2009, kell 19:04 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 371 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. august 2009, kell 21:30 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 067 muudatust P kribu Uuem muudatus →
7. rida: Jäämäed koosnevad [[magevesi\|magedast]] liustikujääst. Hunnikuisse kokku lükatud [[rüsijää]]d ei loeta jäämägede hulka kuuluvaks. Jäätüki läbimõõt peaks ületama 20–25 {{lisa viide}} m, et teda jäämäeks nimetataks. Mageveejää tihedus on 920 kg/m³, seevastu [[merevesi\|merevee]] tihedus on 1025 kg/m³. Seetõttu on umbes 9/10 jäämäest on allpool veepinda. Jäämäe veepealse osa kuju järgi on raske määrata jäämäe veealuse osa kuju, sealhulgas seda, kui sügavale ta ulatub. Suurimate jäämägede läbimõõt võib ulatuda mitmesaja kilomeetrini. Teadaolevatest suurim jäämagi eraldus [[2000]]. aastal [[Antarktika]]s [[Rossi šelfiliustik]]ust ja sai nime [[B15]], kus B tähendab eraldumist 90. läänepikkuskraadist lääne poolt. Selle esialgne pindala oli 11 000 km². Novembris [[2002]] murdus ta kaheks, aga suurem tükk B15-A oli maailma suurim jäämägi kuni [[27. oktoober\|27. oktoobrini]] [[2005]], mil ta madalikule jooksis ja mitmeks tükiks murdus. 13. rida: Kõrgeim teadaolev jäämägi on olnud 168 m kõrge. Umbes nii kõrge on 55-korruseline pilvelõhkuja. Jäämäe ~~sisetemoperatuur~~sisetemperatuur on samasugune kui liustikes, kus ta moodustus: -15...-20 °C. Jäämäe liikumiskiirus oleneb [[tuul]]est ja [[hoovus]]test, kuid keskmiselt arvatakse jäämäe kiiruseks 17 km ööpäevas.

Jäämägi: erinevus redaktsioonide vahel