Põletatud maa taktika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2009}}
'''Põletatud maa taktika''' on sõjaline võte vastase edasiliikumise ja hõivatud alal püsimise raskendamiseks hävitades kõikvõimaliku [[elu]]ks vajaliku. Peamine ajalooline abivahend hävitustööks on [[tuli]]. Toiduainete hävitamise algsed objektid olid teravili ja hein. Paljudel juhtudel on tuntud ka kaevude mürgitamine või solkimine kättesaadavate vahenditega nagu näiteks korjused või inimlaibad.
Tingnimetus Nõukogude Liidu ja Saksa Kolmanda riigi poolt Teise Maailmasõja ajal, taganemisel kasutatud strareegia kohta, mille kohalselt pealetungivale vanelase eest hävitati kogu elutegevuseks vajalik [[infrastruktuur]] ja elutegevuseks vajalikud vahendid. Kui antud tegevus oma territooriumil on vastuolus eetilist põhimõtetega, siis okupeeritud territooriumitel antud tegevus on vastuolus Haagi ja Genfi sõjapidamiskonvensioonidega.
== Nõukogude võimude tegevus 1941. aastal Eestis ==
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] jõudes Eestimaale ning enne Eesti mahajätmist 1941. a suvel rüüstasid taanduvad nõukogude väed ja eesti kommusitid [[Arnold Veimer]]i juhtimisel Tallinnas põhjalikult, teostades sõja algul antud käsku paljakspõletatud maa taktikast. Kuna sakslased jäid peatuma [[Kesk-Eesti]]s, siis jätkus hävitustööks ja strateegiliste varade, kommunistide ja nõukogude aktiivi ja mobiliseeritute evakueerimiseks küllaldaselt aega.
Põletatud maa taktikat viidi ellu kahel viisil: varade väljavedamisega nn evakueerimise nime all ja puhtakujulise hävitamisega. Varade äravedamise juhiks määrati eesti kommunist [[Arnold Veimer]], kes oma
Mida ei saanud ära vedada, osalt lihtsalt hävitati. Näiteks põletati maha [[Kärdla kalevivabrik]].
== Ettevalmistused Leningradis 1941. aastal==
Vastavalt operatiivplaanile [[Barbarossa plaan|Barbarossa]], oli Saksa vägedel plaan vallutada Leningradi linn [[20. juuli]]ks [[1941]]. Nii kiire vallutusplaan ei realiseerunud ning augustiks jäi rinne pidama Leningradi lähedal ning piirnes 900 päevase [[Leningradi blokaad]]iga. Augustikuus 1941. anti Moskvast käsk Leningradi kaitsenõukogule (juht [[Andrei Ždanov]]) ellu viia plaan Leningradi vallutamise puhuks ja kasutada nn. põletatud maa taktikat, mida varem oli kasutatud ka hiljuti hõivatud Balti riikides.
Paari päeva jooksul varustasid sõjaväe[[sapöör]]ide grupid [[NKVD]] esindajate juhtimisel Leningradi strateegilised ning kultuurilist ja poliitilist tähtust omavad objektid (
[[Pilt:Napalm.jpg|right|222px|thumb|Napalmiga maapõletamine]]▼
== Ettevalmistused Moskvas 1941. aastal ==
== Saksa okupatsioonivägede tegevus 1944 ==
▲[[Pilt:Napalm.jpg|right|222px|thumb|Napalmiga maapõletamine]]
== Viited==
{{viited}}
{{commons|Category:Scorched earth|Kategooria:Põletatud maa}}
[[cs:Taktika spálené země]]
|