Erinevus lehekülje "Mihhail Kutuzov" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (robot lisas: eo:Mikaelo Kutuzov)
{{keeletoimeta}}
[[File:Kutuzov1.jpg|thumb|Mihhail Kutuzov]]
[[Krahv]] '''Mihhail Illarionovitš Goleništšev-Kutuzov Smolenski''' ([[vene keel]]es ''Михаил Илларионович Голенищев-Кутузов Смоленский'') ([[16. september]] [[1745]] – [[28. aprill]] [[1813]]) oli Vene väejuht, [[kindralfeldmarssal]].
 
==Elulugu==
Ta lõpetas 14-aastasena suurtükiväekooli. Oli aastatel 1761 kuni 1762 [[Peter August Friedrich, Holstein-Becki hertsog]]i - [[Eestimaa kindralkuberner]]i [[tiibadjutant]] ja kantselei juhataja.
== Seosed Eestimaaga ==
 
Mihhail Kutuzov oli aastatel [[1761]]-[[1762]] [[Eestimaa kindralkuberner]]i [[Peter August Friedrich, Holstein-Becki hertsog]]i - [[tiibadjutant]] ja [[kantselei]] juhataja.
== Sõjaväekarjäär==
Lahingukarastuse sai ta Vene-Türgi sõdades, kus õppis [[Aleksandr Suvorov]]ilt väejuhtimiskunsti ning ilmutas otsustavust Türgi kindluse [[Izmail]]i ründamisel [[1790]]. aastal. Kutuzov oli ka edukas diplomaat. [[Aleksander I]] põlgas ja kadestas teda, kuid pidi [[1812. aasta Isamaasõda|1812. aasta Isamaasõja]] ajal hädaolukorras ta ülemjuhatajaks määrama. Kutuzovi juhtimisel Vene vägi purustas [[Napoleon]]i väe. Tema adjutandiks 1812 oli [[Raasiku mõis|Raasiku]] ja [[Kambi mõis|Kambi]] mõisnik ooberstleitnant [[Woldemar Hermann von Löwenstern|Woldemar von Löwenstern]] (1776–1858).<ref>''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,2,: Estland, Bd.:2'', Görlitz, 1930, [http://mdz10.bib-bvb.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=893 lk.123]</ref>
==Surm==
Mihhail Kutuzov suri [[Napoleon I]] vastase sõjakäigu ajal [[Sileesia]]s [[13. juuni]]l [[1813]]. aastal.
 
Peale surma toodi ta põrm [[Peterburi]], kus ta maeti Peterburi [[Kaasani katedraal]] juurde.
 
Peale Kutuzovi surma levisid kuulujutud, et ta olevat käskinud matta oma süda Vene vägede juurde Sileesia [[Bolesławiec]]i linnas. 4. septembril [[1933]]. aastal avati [[VK(b)P]] Petrogradi linna Keskkomitee sekretäri [[Sergei Kirov]]i korraldusel Kutuzovi hauamemoriaal katedraalis, mis selleks ajaks oli muudetud [[Religiooni ajaloo muuseum]]iks laialtlevinud kuulujutu kontolliks. Hauakambri avanud komisjon avastas aga kivist sarkofaanist kehast eraldi säilitatud arvatavasti südame jäänused. Peale mida hauakamber suleti uuesti<ref>[http://www.spbdnevnik.ru/?show=article&id=1016 Сердце фельдмаршала Кутузова]</ref>. [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] ajal patriotismi innustamiseks kasutati [[1812. aasta isamaasõda|1812. aasta isamaasõja]] kangelast Kutuzovit ning asutati [[Kutuzovi orden]], mis oli üks [[NSV Liit|NSV Liidu]] tähtsamaid sõjaväelisi autasusid.
 
Peale sõda loodi [[Poola Rahvavabariik|Poola Rahvavabariigis]] Nõukogude vägede ([[Nõukogude armee Põhjagrupp|Nõukogude armee Põhjagrupi]]) kasutuses olnud territooriumil Mihhail Kutuzovi muuseum, mis aga tuli 1991. aastal koos vägedega evakueerida ning muuseumieksponaadid üle anda [[Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeerium]]i valdusesse, kellele alluvas Peterburis asuvas Suurtukiväe, inseneri- ja sidevägede muuseumi Kutuzovi saalis nad on ka eksponeeritud (''Музей артиллерии, инженерных войск и связи в Санкт-Петербурге'').
[[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] ajal asutatud [[Kutuzovi orden]] oli [[NSV Liit|NSV Liidu]] tähtsamaid sõjaväelisi autasusid.
 
== Perekond ==
Abiellus Jekaterina Ilinitšna [[Bibikov]]aga (1754–1824), kes oli [[TulaTuula relvatehas]]e ülema, insener-kindral-porutšik [[Ilja Aleksandrovitš Bibikov]]i (1698–1784), tütar. Abielust sündisid:
*Nikolai (suri noorelt)
*Praskovja (1777–1844), abiellus salanõunik [[Matvei Fjodorovitš Tolstoi]]ga (1772–1815), 11 lapse ema
58 427

muudatust