Redaktsioon: 6. august 2009, kell 18:39 redigeeri Xqbot (arutelu \| kaastöö) Robotid 101 773 muudatust P robot lisas: he:ניקולאי פרז'בלסקי ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. august 2009, kell 10:29 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 925 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Przewalski.jpg\|thumb\|Nikolai Prževalski.]] '''Nikolai Mihhailovitš Prževalski''' ([[vene keel]]es ''Николай Михайлович Пржевальский''; [[12. aprill]] ([[vkj]] 31. märts) [[1839]] Kimborovo, [[Smolenski kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] – [[1. november]] (vkj 20. oktoober) [[1888]] [[Karakol]], [[Kõrgõzstan]] ) oli Venemaa Keisririigi sõjaväelane, maadeavastaja ning [[geograaf]]. Nikolai Prževalski sündis Smolenski kubermangus [[šlahta\|poola aadliperekonda]]. Ta õppis [[Smolensk]]is ja [[Peterburi]] sõjaväeakadeemias. [[1864]]. aastal sai temast [[Varssavi]] sõjakooli geograafiaõpetaja. 7. rida: [[1867]]–[[1869]] sooritas Prževalski ekspeditsiooni [[Siber\|Ida-Siberisse]], kus uuris [[Ussuuri jõgi\|Ussuuri jõe]] valgalt. [[1870]]–[[1873]] oli ta uurimisretkel, mille käigus suundus [[Mongoolia]]sse, [[Hiina]]sse ja [[Tiibet]]isse. ~~Mööda~~11 000 [[verst]]apikkuse teekonna käigus mööda [[Mongoolia kõrgustik]]ku jõudis Prževalski [[Jangtse]] jõeni. Toiduainete puuduse tõttu oli ta sunnitud ekspeditsiooni katkestama ning tagasi pöörduma. Tagasiteel ületas {{kas\|esimese teadaoleva eurooplasena [[Gobi kõrb]]e}}. Tulles tagasi Peterburi, võeti vastu pealinnas ärateenbistud triumfiga, talle omistati keisri poolt [[kindralmajor]]i auaste, Peterburi linnaduuma kuulutas ta linna aukodanikuks ning määras talle selle aja kohta suure pensioni 1800 rubla. [[1876]]–[[1877]] reisis ta [[Türkmenistan\|Ida-Türkmenistanis]] mööda [[Tian Shan]]i mäeahelikku. Ta külastas [[Lop Nur]]i järve, kus polnud teadaolevalt käinud ükski eurooplane peale [[Marco Polo]]t. 15. rida ⟶ 16. rida: [[1883]]. aastal asus Prževalski uuesti uurimisretkele. Reisi alustati Urgast ([[Ulaanbaatar]]) Gobi suunas ning ekspeditsioon jõudis [[Huang He]]ni. Seejärel jõuti välja kuni [[Tiibet]]i põhjamägedeni. Nikolai Prževalski kavatses [[1888]]. aastal uuesti ekspeditsioonile suunduda, seekord juba riigipoolse finantseerimisega (80 000 rubla), kuid jõudes [[Karakol]]i haigestus ta [[tüüfus]]esse ning suri. Vastavalt tema soovile maeti ta tänapäeva [[Kõrgõzstan]]i territooriumil asuva [[Õsõkköl]]i järve ääärde, talle kättesaamatuks jäänud Tiibeti lähedale.<ref>[http://ynik.info/2008/09/22/na_puti_k_lkhase.html На пути к Лхасе]</ref>. == Tegevus Kindralstaabi ohvitserina == Vaatamata oma näilisele sõltumatusele oli Nikolai Prževalski, siiski Venemaa keisririigi sõjaväelane ja kuigi tema eelneva sõjaväelise teenistuse kohta on andmeid vähe oli ta lõpetanud Venemaa kõrgeima sõjaväelise õppeasutuse [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]] ning oli teenistuses Kindralstaabi Aasia osakonnas, tema otsene ülem oli osakonna juht A. Kuropatkin. Nikolai Prževalski ekspeditsioonide tulemused omasid mitte ainult [[geograafia]]alast huvi, vaid olid huvipakkuvad ka [[Venemaa keisririik\|Venemaa keisririigi]] sõjaväeametkondadele, [[topograafia\|topograafiliste]] kaartide ettevalmistamisel. Prževalski esitas oma reisidest kaks ettekannet; ühe [[Keiserlik Vene Geograafiaselts\|Keiserlikku Vene Geograafiaseltsi]] ja ka Venemaa sõjaväe Kindralsstaapi<ref>[http://www.spbdnevnik.ru/?show=article&id=4933 Пржевальский – гений разведки]</ref>. Geograafiaseltsi kirjeldustes esitas ta oma märkmed läbitud maade kohta, millest aga kirjeldusi topograafia ja teedevõrgu ning sildade kohta, samuti kirjeldusi elavatest rahvastest ning nende suhtetest kohaliku võimuga ja poliitiliset olukorrast võis kasutada ka sõjalistel eesmärkidel. Üldjoontes olidki selleaegsed geograafia ja maadeavastamisekspedistioonid mitmeotstarbelised - analoogset tegevust [[Araabia]]maades viis läbi [[Suurbritannia]] huvides ka inglise maadeavastaja [[Araabia Lawrence]]. == Vaata ka ==

Nikolai Prževalski: erinevus redaktsioonide vahel