Raikküla mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
täiend. |
||
7. rida:
Raikküla mõisa on esmakordselt mainitud [[1469]]. aastal.
[[16. sajand|16.]]–[[17. sajand]]il kuulus mõis [[Fersen]]itele. Neist kuulsaim omanik oli [[Rootsi feldmarssalite loend|Rootsi feldmarssal]] ja [[Ingeri]] kindralkuberner [[Otto Wilhelm von Fersen]]. Viimase pärijannaks oli tütar, Juliane Helene von Fersen, kes abiellus Rootsi väejuhi [[Wolmar Anton von Schlippenbach]]i poja [[Heinrich Johann von Schlippenbach|Heinrich Johann]]iga (1679–1748). Seejärel läks mõis sugulussidemete kaudu [[Bistram]]idele, kellelt [[1774]]. aastal ostis mõisa 100 000 hõberubla eest [[Holstein-Gottorf]]i hertsog [[Peter Friedrich Ludwig]], kes oli [[Eestimaa kindralkuberner]]i ja Schleswig-Holstein-Sonderburg-Becki hertsog [[Peter August Friedrich, Holstein-Becki hertsog|Peter August Friedrich]]i (1696–1775) vennatütrepoeg. Lübecki [[koadjuutor]]iks saanud hertsog müüs 100 000 riigitaalri eest mõisa [[1782]]. aastal edasi riiginõunik [[Karl Friedrich von Staal]]ile (1721–1789). [[Staal]]id rajasid mõisa esindusliku mõisasüdame. Muuhulgas kuulus mõis ka vene [[kindralmajor]] [[Georg Johann von Staal]]ile.
[[1833]]. sai mõisa omanikuks [[Venemaa]] rahandusminister [[krahv]] [[
▲[[1833]]. sai mõisa omanikuks [[Venemaa]] rahandusminister [[krahv]] [[Georgi Cancrin]], ning [[1844]]. aastal läks see tema tütre kaasavarana krahv [[Alexander von Keyserling]]ile. Alexander von Keyserlingi eluajal külastas korduvalt Raikküla mõisa ka tema sõber, [[Saksamaa]] kantsler [[Otto von Bismarck]].
Mõisa viimane omanik enne [[1919]]. aasta võõrandamist oli [[Hermann von Keyserling]].
37. rida ⟶ 35. rida:
Mõisakeskusest umbes kilomeetri kaugusel paikneb [[Keyserling]]ide surnuaed.
==
*[http://www.mois.ee/harju/raikkyla.shtml Raikküla mõisast Eesti mõisaportaalis]
*[http://www.eha.ee/kinnistud/kinnistud.php?module=65&op=3&kid=16606 Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Raikküla mõis (Rapla khk)]
{{Rapla kihelkond}}
| |||