Kunda mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: {{subst:toimetaA}}'''Kunda mõis''' (saksa keeles ''Kunda'') oli Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas asunud mõis, mis jääb kaasajal [[Lääne-Viruma... |
Resümee puudub |
||
6. rida:
17. sajandil [[Tallinna raad|Tallinna raehärra]] [[Johann Möller]], (18-19. sajandil V. [[Schwengelm]] , 19. saj. I poolel, J. V. [[Schnackenburg]] ja alates [[1840]]. aastast asusid mõisa [[Girard de Soucanton]]id, kes omasid mõisa kuni võõrandamiseni.
Mõisaomanik Johann Mülleri ajal läks Kunda mõis ajalukku, kui [[Holstein-Gottorpi hertsog]]i [[Friedrich III (Schleswig-Holstein-Gottorf)|Friedrich III]] saatkonna pääsemiskoht tormist - [[1635]]. aasta novembritormis juhtus [[Eesti põhjarannik]]ul laevaõnnetus. Pääsenuid turgutati Kunda mõisas ja selgus, et tegu oli [[Holstein-Gottorpi hertsogiriik|Holstein-Gottorpi hertsogiriig]]i saatkonnaga, mis oli teel [[Venemaa]]le ja [[Iraan]]i. Saadikuks oli Philipp Kruse, kes astus abiellus mõisniku Johann Mülleri tütrega ning asus Rootsi riigi teenistusse ja sai [[1649]]. aastal aadlitiitli ning selle tõttu uue perekonnanime – [[Philipp von Krusenstiern| von Krusenstjerna]]. Sellest ajast ([[1647]]. aastast) on säilinud ka Kunda mõisa kohta säilinud [[gravüür]] (üks väheseid näiteid tolle ajastu Eestimaa mõisate välisilmest). Autor [[Adam Olearius]], saksa teadlane ja kirjamees, kes [[1635]]. aastal Kundas laevahuku järel maale pääses ja mõisas tervist kosutas.
17 sajandil on mõis kahel korral maani maha põlenud ([[1644]]. ja [[1658]]. aastal). Viimane põleng on tõenäoliselt seotud vürst Mihhaili sõjakäiguga Virumaale, kui põletati maha ka terve [[Viru-Nigula kirikumõis]].
| |||