Šlakikoonus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Siim (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
PResümee puudub
8. rida:
Šlakikoonused esinevad tihti [[Kihtvulkaan|kiht-]] või [[kilpvulkaan]]ide [[jalam]]itel, moodustades nn [[parasiitkoonus]]eid, mis toituvad peavulkaaniga samast [[Magmakamber|magmakambrist]]. Šlakikoonuse tipus on kausisarnane [[kraater]].
 
Maailma kuulsaim šlakikoonus on ilmselt [[Parícutin]], mis on nime saanud samanimelise küla järgi, mille ta hävitas. Ainsa hoonena jäi külas püsti [[kirik]]. Kuulus on ta seepärast, et selle moodustumist on [[geoloog]]idel õnnestunud jälgida peaaegu algusest peale. See [[Mehhiko]] keskosas asuv [[andesiit]]ne koonus hakkas moodustuma [[20. veebruar]]il [[1943]]. aastal ühe kohaliku taluniku maadele. Esimese päevaga kasvas koonus 40 meetri kõrguseks ja viie päevaga ületas juba 100 meetri piiri.{{lisa viide}} Kaheaastase tegevuse jooksul kasvas koonus üle 400 meetri kõrguseks. Nagu enamik teisi šlakikoonuseidki, ei hakka ta tõenäoliselt enam kunagi tegutsema ehk tegemist on [[Monogeneetiline vulkaan|monogeneetilise vulkaaniga]].
 
[[Kategooria:Vulkanoloogia]]