Kolvikesed: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
14. rida:
Enamikul imetajatel (vastupidi levinud väitele ka [[kass]]il ja [[koer]]al) on kaht tüüpi kolvikesi (peale kepikeste on neil M- ja S-kolvikesed). Lindudel, roomajatel ja kaladel on tavaliselt vähemalt trikromaatiline nägemine. Lindude silm on üsna inimsilma moodi, ainult et neil on kümme korda rohkem kolvikesi, mis võimaldab palju suuremat lahutusvõimet. Kepikeste ja kolvikeste arvuline vahekord oleneb sellest, kas lind on päevase või öise eluviisiga. Ka [[konn]]adel on tuvastatud eri tüüpi kolvikesi, millel on selged [[morfoloogia|morfoloogilised]] erinevused.<ref name="cones" /> Värvusi näevad ka paljud [[putukad]].
Kolvikeste olemasolu sõltub ka sellest, kas loomaliik on öise või päevase eluviisiga. Värvuse nägemine on öösel kolvikeste vähese valgustundlikkuse tõttu tugevalt raskendatud ja nõnda on ka öise eluviisiga loomadel värvinägemine üldse kadunud või oluliselt halvem. Sellepärast korraldatakse [[eksperiment]]e seesuguste loomadega (näiteks [[hiir]]ed ja [[rott|rotid]]) tihti
[[Värvipimedus]]e puhul eristatakse värve normaalsest vähem või üldse mitte. Inimesel võib patoloogilises seisundis esineda [[dikromaasia]] ([[kahevärvinägemine]]) või [[monokromaasia]] ([[ühevärvinägemine]]).
| |||