Erinevus lehekülje "Kolvikesed" redaktsioonide vahel

Lisatud 31 baiti ,  11 aasta eest
P
resümee puudub
P
Enamikul imetajatel (vastupidi levinud väitele ka [[kass]]il ja [[koer]]al) on kaht tüüpi kolvikesi (peale kepikeste on neil M- ja S-kolvikesed). Lindudel, roomajatel ja kaladel on tavaliselt vähemalt trikromaatiline nägemine. Lindude silm on üsna inimsilma moodi, ainult et neil on kümme korda rohkem kolvikesi, mis võimaldab palju suuremat lahutusvõimet. Kepikeste ja kolvikeste arvuline vahekord oleneb sellest, kas lind on päevase või öise eluviisiga. Ka [[konn]]adel on tuvastatud eri tüüpi kolvikesi, millel on selged [[morfoloogia|morfoloogilised]] erinevused.<ref name="cones" /> Värvusi näevad ka paljud [[putukad]].
 
Kolvikeste olemasolu sõltub ka sellest, kas loomaliik on öise või päevase eluviisiga. Värvuse nägemiseganägemine on öösel suhteliseltkolvikeste vähevähese valgustundlikuse tõttu tugevalt raskendatud ja nõnda on ka öise eluviisiga loomadel värvinägemine üldse kadunud või oluliselt halvem. Sellepärast viiakse seesuguste loomadega (näiteks [[hiir]]ed ja [[rott|rotid]]) tehtud [[eksperiment]]e tihti läbi punases valguses.
peale hakata ja nõnda on ka öise eluviisiga loomadel oluliselt halvem või üldse kadunud värvinägemine. Sellepärast viiakse seesuguste loomadega (näiteks [[hiir]]ed ja [[rott|rotid]]) tehtud [[eksperiment]]e tihti läbi punases valguses.
 
[[Värvipimedus]]e puhul eristatakse värve normaalsest vähem või üldse mitte. Inimesel võib patoloogilises seisundis esineda [[dikromaasia]] ([[kahevärvinägemine]]) või [[monokromaasia]] ([[ühevärvinägemine]]).