Erinevus lehekülje "Tõlluste mõis" redaktsioonide vahel

Korrastasin. Esialgu jääb pooleli. Jätkan lähipäevadel.
(Korrastasin. Esialgu jääb pooleli. Jätkan lähipäevadel.)
{{pooleli}}
{{vikinda}}{{toimeta}}
'''Tõlluste mõis''' ehk '''Tõlliste mõis''' ehk([[saksa keel|saksa]] ''(Töllist)'', mainitivarem ajalooallikais esimest korda ära 1528. aastal. Tol ajal kandis mõis nimeka ''Adries'' ehkvõi ''Arries.'') Nimetatud aastaloli [[läänistama|läänistasrüütlimõis]] Saare-Lääne[[Püha piiskopkihelkond|Püha Georgkihelkonnas]] Tiesenhausen[[Saaremaa]]l. selleKaasajal Tagaverejääb ametkonnaskunagise Sandlamõisa vakusesterritoorium Püha[[Pihtla kihelkonnasvald]]a, asuva[[Saare mõisamaakond|Saare Heinrich Köpkenilemaakonnas]].
 
==Ajalugu==
16. sajandil läänistati ümbruskonna maad Tölsenitele. Hiljem kuulus mõis nii von Taubedele, von Buddedele kui ka von Ungernidele. Ühe aasta on Tõlluste mõis isegi hertsog Magnusele kuulunud.
Mõisa on esmakordselt mainitud [[1528]]. aastal, mil [[Saare-Lääne piiskop]] [[Georg von Tiesenhausen]] selle [[Heinrich Köpken]]ile [[lään]]istas. Mõis asus tollal Püha kihelkonna Sandla vakuse Tagavere ametkonnas.<ref name="Pihtla">[http://www.pihtlavv.ee/index.php?154 Tõlluste mõisast Pihtla valla kodulehel]</ref>
 
[[1550]]. aastal sai mõisa omanikuks [[Saaremaa stiftifoogt]] [[Dietrich Behr]], kes mõni aasta hiljem omandas Sandla vakuses ka varem [[Tölsen]]ite suguvõsale kuulunud maavaldused. Valduste liitmisel kasvas mõis 30 [[adramaa]] suuruseks ning seda hakati Tölsenite järgi Tõllusteks (saksa ''Töllist'') kutsuma.<ref name="Pihtla"/>
Maamarssal Georg Friedrich Von Saß'ile kuulus mõis Eesti mõisaportaali [www.mois.ee] andmeil aastast 1788, [[Pihtla vald|Pihtla valla]] kodulehe andmeil aastast 1789. Selle Saaremaal üsna laialt levinud aadlisuguvõsa kätte jäi mõis [[20. sajand]]i alguseni.
 
Hiljem kuulus Tõlluste mõis [[Taube]]dele, [[Budde]]dele ning [[Ungernid]]ele. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel läks mõis [[Vietinghoff]]ide valdusse, kes [[1747]]. aastal rajasid mõisa peahoone.<ref name="Mõisaportaal">[http://www.mois.ee/saare/tolliste.shtml Tõlluste mõisast Eesti Mõisaportaalis]</ref>
Eesti Vabariigi sünniga lõppes Tõlluste ajalugu mõisana. [[1920]]. aastal avati seal Tõlluste 4-klassiline algkool.
 
[[1789]]. aastal omandas mõisa assessor ning hilisem [[Saaremaa maamarssal]] [[Georg Friedrich Von Saß]]. [[Saß]]ide kätte jäi mõis [[20. sajand]]i alguseni.<ref name="Pihtla"/>
 
==Mõisakompleks==
[[1920]]. aastal avati endises mõisa peahoones Tõlluste 4-klassiline algkool. Koolimaja asus hoones [[1970. aastad|1970. aastateni]]. Hiljem asus seal haridusosakonna ning seejärel [[Pihtla kolhoos]]i puhkebaas. <ref name="Pihtla"/>
 
Tõlluste mõisapargi põlispuude all on mitusada meetrit võimsaid kiviaedu, paekivist hooned, kõrged roost [[kelpkatus]]ed.
 
Tõlliste/Tõlluste mõisa nime on seostatud Saaremaa muistendivägilase [[Suur Tõll|Suure Tõlluga]]. Kuna Saaremaal jäid mitmed Eesti ülikud [[13. sajand]]il endiselt ühiskonna juhtpositsioonidele, siis ei ole ka välistatud, et Tölsenid pärinesidki eesti ülikute suguvõsast ning sama suguvõsa on andnud ainet ka Suure Tõllu muistenditele.
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Välislink==
23 898

muudatust