Kalevipoeg (Glehni park): erinevus redaktsioonide vahel

'''Kalevipoeg''' on [[skulptuur]] [[Glehni park|Glehni pargis]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]sl, asudesveidi [[Glehni loss|Glehni lossist]] edelasuunal.edela Betoonist ja raudkivitükkidest sarvilise hiiglase kuju valmis aastal [[1908]] [[Nikolai von Glehn]]i eestvõttel<ref name="Skulptuur Kalevipoeg">[http://registerpool.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=2253 Skulptuur «Kalevipoeg», M. Karmini koopia N. v. Glehni järgi, 1990 (graniit, segu).] Kultuurimälestiste riiklik register.</ref>.

Kohalikud elanikud hakkasid aga skulptuuri kutsuma ''"Glehni kuradiks"''. Sellest nördinud lasi Glehn laskis kuju ette paigaldada kivi kirjaga "[[Kalevipoeg]] on mu nimi ja hind, lollid kuradiks kutsuvad mind!" Paraku lammutatilammutasid kunstiteosvenelased kunstiteose juba [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal venelaste poolt <ref>[http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/kuulsaid/kuulsaid_glehn_02.html NIKOLAI von GLEHN (1841-1923). Kuulsaid mõisnikke.] Harjumaa mõisad. Harjumaa Muuseum</ref>.

Alanud sõda ja sellega kaanenudkaasnenud saksavaenulikkus viis selleni, et von Glehni kahtlustati spioneerimises. Teda süüdistati signaalide edastamises Saksa allveelaevadele oma kõrgetelt objektidelt (sel ajal oli ümbritsev mets tunduvalt madalam). Aastal [[1915]] aastal müüriti [[Glehni lossi vaatetorn|vaatetorni]] ukseavad kinni ja õhiti Kalevipoja kuju.<ref>Nõmme läbi aegade. Lk. 29</ref>

[[Nõmme Heakorra Selts]]i algatusel taastati Glehni Kalevipoeg esialgse kuju varemete kõrvaletaastas skulptor [[Mati Karmin]]i pooltGlehni Kalevipoja esialgse kuju varemete kõrvale.<ref name="Skulptuur Kalevipoeg"/> Projekti hingeks oli [[Reet Niido]]

Pidulik taasavamine toimus [[4. november|4. novembril]] [[1990]]<ref>Leho Lõhmus. Nõmme ajalugu. Koolibri, 2006. Lk. 242</ref>. Alates [[1991]]. aastast on skulptuur muinsuskaitse all (kunstimälestis nr. 755)<ref name="Skulptuur Kalevipoeg"/>.